
Diskusaun mundu virtual kontinua lao no mosu hanoin hosi anglu oioin relasiona ho vitima violasaun sexual iha Topu Honis. Neon Metin kontinua explora argumentu sira hosi sikun oioin hodi buka fo naroman ba hirak ne’ebe seidauk hetan. Neon Metin halo entrevista ho Psikologu Alau ‘Kay Wai’, no hatutan ho entrevista mak halo ho Diretora JSMP, Ana Paula Marcal hodi fo hanoin hosi parte legal nian.
Tuir mai ne’e entrevista ne’ebe Neon Metin halo ho Angelo A. Menezes Guterres Aparicio, prefere bolu ho naran Alau ‘Kay Wai.’ Alau remata nia estudu lisensiatura iha area Psikolojia no Sosiolojia husi University of Hawai’i at Hilo, U.S, iha tinan 2014. Nia halo mestradu iha area Clinical Forensic Psychology husi Montclair State University, New Jersey, U.S. iha tinan 2019. Alau agora servisu nu’udar freelance consultant.
Psikologu Alau ‘Kay Wai’, hatete prezensa vitima nian iha tribunal ne’e iha vantajen no desvantajen. Nia vantajen mak Juis, advogado, defensor, sira bele rona no haree direta vítima sira – fasil atu halo koumikasaun. Fasil atu Juis, advogado, sira husu pergunta no klarifikasaun se karik iha infomrasaun balun presija klarifika. Ida tan mak ema hotu bele haree katak vítima ne’e real duni.
Maibe iha mos desvantajen ba prezensa vitima nian. Tan iha tribunal vitima sei hasoru diretamente arguido no ne’e sei todan tebes ba vitima.
“Bainhira hamutuk ho ho autór abuzu sexuál iha sala ida nia laran bele halo vítima sira sente la komfortavel. Prezensa autór abuzu sexuál iha fatin ne’ebe hanesan bele trigger emosaun negativu hirak ne’ebe vitima sira sente ona iha tempu abuzu akontese. Ezemplu, imajina vitima ida konta kona-ba abuzu sexual ne’ebe akontese ba nia no deskreve akontesementu ida ne’e ho detallu iha autor nia oin? Ida ne’e sei todan tebes atu vitima sira atu bele prosesa no sai todan liu tan se vitima sira durante ne’e nungka hetan asistensia psikolojia”, Psikologu ne’e esplika ba Neon Metin.
Alau mos hatutan katak vítima bele ta’uk no gugup entaun informasaun ne’ebé sira fo sai sei la kompletu. Entaun autor justisa sira balun bele kestiona fali vítima sira. Bainhira sira nia tauk domina sira, sira bele la konsentra ho diak ba pergunta ne’ebe husu no dala barak sira sei hatan deit ho liafuan ida ka rua deit. informasaun ne’ebe sira fo sai bele la akurat ida tan sira gugup los. Entaun ida ne’e sei afeta rejultadu julgamentu refere. Bele mos akontese vitima balun bele lakohi ka labele ko’alia sai buat ida – ida ne’e bele mos nu’udar sintomas ida husi trauma.
“Bainhira halo julgamentu ka investigasaun ba kazu abuzu sexuál, vitima ninia saude mental (sira nia bein estar) tenke sai prioridade sistema justisa ninia. La fasil atu ema ida konfesa sai abuzu sexuál ne’ebe sira esperiensia ona, entaun sistema justisa iha obrigasaun atu asegura katak sira sensivel ba vitima sira nia saude mental. Presija asegura atu ita labele fo presaun extra ba vitima sira nia hanoin, se lae ema barak sei tauk atu hato’o keisa iha futuru. Maneira ita husu pergunta, maneira iha halo vitima hasoru ema foun, iha impaktu boot ba vitima nia saude mental – autor justisa sira presija sensivel tebes ba asuntu hirak ne’e”, Alau esplika liutan.
Haree ba desvantajen sira mak temi ona, dalan diak atu hatudu katak ita sensivel ba vitima sira nia kondisaun, liuliu iha prosesu julgamentu, mak; Asegura vitima sira la bele iha aula (room) ida hanesan ho autor refere; Se possivel – bele halo vitima fo sasin liu husi aula ketak maske iha building ida hanesan, karik bele liu husi video call, hodi nune’e vitima haree deit mak juis, advogadu ka defensor sira deit; Se karik vitima tenke mai iha aula ida nia laran no autor refere – karik fatin vitima hamriik ba ne tenke taka netik tiha ho buat ruma atu nia labele haree autor, se nia sente la konfortavel; Husu vitima nia konsitementu se sira hakarak duni atu iha aula ida hanesan ho autor ka lae. Mas antes husu, presija esplika klean liu kona-ba poetsnai impaktu emosional ne’ebe vitima ne’e sei hetan bainhira nia haree autor refere.
Atu hetan asistensia diak hosi parte legal no asistensia psikolojia hosi ema sira mak akompanna vitima, tuir Diretora JSMP, Ana Paula Marcal, prezensa vitima nian iha tribunal tuir meiu saida deit presija liu hosi Ministeriu Publiku.
“Prosesu ba husu atu vitima vulneravel sira la marka prezensa fiziku tenke liu hosi Ministeriu Publiku (MP). Sira mak tenke rekere ba tribunal kuandu haree no nota, ka iha informasaun ruma husi instituisaun ne’ebe fo akompanamentu katak vitima ka nia familia ka ema ne’ebe atu fo testemuna sente tauk. Ema sira akompana vitima ne’e bele hakerek pedidu no asina husi vitima entrega ba MP no hatama ba tribunal”, Ana Paula Marcal esplika.
“Diretora ne’e mos hatete tuir Artigu 243 Kodigu Prosesu Penal (KPP) kona-ba deklarasaun iha domisiliu, loke dalan atu vitima sira fo deklarasaun husi uma”, Diretora JSMP ne’e akresenta.
Iha pasadu, JSMP monitora julgamentu balun ne’ebe la bele kontinua tanba testamuña hatudu laran todan atu fo evidensia iha situasaun ne’ebe preukupa ho seguransa privadu. Maibe agora iha ona Lei Protesaun ba Testamuña (Nu.2/2009) promulgadu iha 6 Maiu 2009.
Tuir dokumentu esplikasaun kona Lei Protesaun ba Testamuna mak Neon Metin asesu iha JSMP nia publikasaun (https://jsmp.tl) esplika katak Kapitulu 1 husi lei ne’e klarifika medida protesaun sira ne’ebe mensiona aplika ba testamuña iha kazu sivil nomos kriminal. Protesaun halo bainhira iha ameasa seriu ba testamuna sira nia fiziku no ka ba sira nia vida psikolojiku, no ba riku soin. Medida refere dalaruma mos bele aplika ba kazal sira, membru familia, ka testamuña nia kolega besik sira seluk, wainhira iha razaun atu fiar katak depoimentu husi testamuña bele hatur sira iha perigu nia laran.
Kapitulu 2 husi Lei ne’e fornese medida sira ne’ebe dezeiña atu subar identidade testamuña, inklui atu uza telekonferensia; distorsaun ka atu subar testamuña, imajem no/ka lian; no rekorda testamuña iha fatin ne’ebe seguru. Wainhira medida hirak ne’e funsiona, me’e nu’udar dever juiz atu kontrola depoimentu testamuña no atu garante nia autentisidade.
Kapitulu 3 husi Lei fornese baze legal ba identidade testamuña bele subar. Kondisaun sira tuir mai ne’ebe tenke prenxe, ba kazu violasaun sexual, ne’e inklui bainhira kondena ho kastigu maximu ba krimi alegadu ba minimu liu tinan lima iha prizaun; ka asuntu ne’e relasiona ho protesaun ba labarik.








