Home Feature Vizita Papa Fransisco Gasta 12 Miloens ba Preparasaun, ho Altar 1 Milaun,...

Vizita Papa Fransisco Gasta 12 Miloens ba Preparasaun, ho Altar 1 Milaun, Eviksaun no Inseguransa Aihan

3189
0
Papa Fransisco ho PR Ramos Horta (Foto: Vatican News)

Iha 9 – 11 Setembru 2024 Papa Fransisco, ulun bo’ot katolik nian iha mundo, ho naran sekular Jorge Mario Bergoglio, hosi Buenos Aries, Argentina sei vizita Timor-Leste. Preparasaun ba vizita Papa Fransisco nian lao hela dadaun, inklui ‘halo Dili sai organizadu’ tuir versaun governu nian, ho orsamentu 12 Milioens, ho harii altar 1 Miliaun. Vizita ne’e rasik sei akontese iha situasaun ne’ebe Timor-Leste hasoru hela inseguransa ai-han. Preparasaun ba vizita Papa nian ne’e lao ses uituan hosi karakter Papa Fransisco nian nudar Papa ida ne’ebe sempre tau as valor humanitariu, hanesan temi iha dokumentu eksiklika datolu Fratelli Tutti ne’ebe foka ba Fraternidade Humana ho Amizade Sosial.

Eviksaun Tan Papa Nia Vizita

Hafoin hetan informasaun konfirmativu kona ba vizita Papa nian governu hahu kedas ho operasaun eviksaun ka dezpeju administrative obrigatoriu ba komunidade sira nia uma iha fatin sira mak identifikadu nudar viola dekretu lei sira governu nian. Evikasaun forsada ne’ebe governu halo la tetu ho dignidade sidadaun sira nian. Hasai komunidade ho obrigatoriu no la halo preparasaun fatin atu komunidade sira ba hela provizoriu ka fatin ne’ebe dezignadu atu komunidade sira bele hela ho dignu hafoin hasai hosi sira nia hela fatin.

Hosi parte governu nian, Diresaun Jeral Estrada, Pontes, Prevensaun, no Kontrolu de Cheias, Diretur Jeral Nene Lobato, bainhira hasai nia karta ba halo dezpeju hatete katak kategoria servisu despeju ne’e urjente tanba atu hetan vizita husi Sua Santidade Papa Fransisco mai Timor-Leste.

Bainhira Papa Fransisco to’o Timor-Leste nia sei la haree tan situasaun desorganizadu iha Dili laran. Karik Papa mos sei la hetan ema kiak sira mak luta ba hatutan moris iha Dili laran, tan opurtunidade ekonomia rural ne’ebe menus teb-tebes. Komunidade Pasar Sengol, Bidau Akadiruhun ho total uma kain 40 hetan eviksaun ona hosi governo tanba halo okupasaun illegal ba espasu publik. Antes ne’e fatin refere sempre rame ho atividade ekonomia oioin, inklui faan roupa obralan, kios kiik no boot, faan modo no aihan, salon tesi fuuk, loja roupa nian no sel-seluk tan. Fatin ne’e fo empregu mos ba ema lubuk ida no tulun ona ekonomia familia sira mak susar atu hatutan moris iha Dili laran.

“Iha ne’e mak fatin ami buka osan hodi sustenta ami nia oan sira nia eskola. Hau nia oan nain 5 agora universitariu hotu ona ne’e lori osan halo negosiu iha fatin ida ne’e mak selu. Agora ami nia fatin sobu ona entaun ami moris sei todan liutan. Tan governu hasai ami maibe la hatudu hikas fatin foun mak ami bele kontinua hatutan ami nia moris”, Balbina da Silva, okupante ida ba Pasar Sengol expresa nia laran susar ba aktu eviksaun forsada governu nian (16/04).

Timor-Leste nia ekonomia domina liu ho atividade ekonomia ki’ik no barak liu atividade ekonomia informal. Iha Pasar Senggol ne’e duni mak familia sira konsege hetan osan hodi apoio oan sira nia eskola no agora balun hetan ona serbisu iha governu no mos iha setor privadu sira.

Eviksaun iha Aitarak Laran (Foto: RBR)

Fatin ne’e sei nakfilak sai jardin, hanesan Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Ordenamentu Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias hatete ona. Kompania ida manan tender ba halo jardin ne’e mak hetan sorte no lukru diak liu. Karik Papa Fransisco liu hosi Pasar Senggol ka naran foun ba jardin ne’ebe ita seiduak hatene, Papa sei la haree hetan sarani sira ne’ebe luta ba sira nia moris iha ne’eba, no sira ne’e barak liu mak sarani katolik.

Hafoin halo despeju obrigatoriu ba Pasar Sengol, Bidau Akadiru-Hun, governu mos kontinua halo eviksaun forsadu ba komunidade Aitarak Laran iha loron rua tuir mai (18 Abril). Fatin ne’e lokaliza iha kedas Palasiu Prezidente da Republika nia oda-matan bo’ot nia oin. Fatin ida ne’e tama iha negosiasaun entre komunidade ho governu kleur ona. Hahu kedas husi tinan 2009 governu husu komunidade iha Aitarak Laran atu halo mamuk rai ne’eba tanba konsidera nudar rai estadu, no Ministeriu Justisa hakarak atu uza rai ne’e ba halo Biblioteka Nasional ho Sentru Kultural. Depois de ida ne’e akontese mudansa, no Ministeriu Finansas mak harii fali nia edifisiu iha fatin ne’e maibe la halo despeju administrative ba komunidade sira. Maski identifika ona katak estrada asesu ba Ministeriu Finansas nian ho Palasiu Presidente nian ne’e sei liu husi komunidade nia uma ho rai.

Fulan Abril tinan 2024 laos tempu diak ba uma kain 23 mak hela iha Aitarak Laran. Halo tiha enkontru ho lideransa komunitaria Kampu Alor nian, ne’ebe responsabiliza ba area Aitarak Laran, governu hola kedas desizaun hodi hasai komunidade uma kain 23 ho obrigatoriu. Maski Xefe Suco Kampu Alor nian, Estela Aleixo, koko esplika ba governu kona ba ninia komunidade nia aseitasaun hodi halo mamuk fatin refere, no organiza mos konta bankaria indemnizasaun nian maibe SEATOU brutalmente tama deit hodi sobu. Bainhira SEATOU sobu, uma kain 23 la preparadu, familia balun iha oan nurak, no oan sira balun ba tuir hela formasaun iha igreja no balun ba hela eskola. Familia balun mos seidauk organiza mudansa ba sira nia oan nia eskola no mos seidauk hatene atu ba hela provizoriu iha ne’ebe.

“Ami hakarak kolabora atu dezenvolvimentu ne’e lao diak. Se bele fo tempu atu ami prepara mak muda. Ami hatene ne’ uma estadu, rai estadu ne’e estadu ninian. Agora fo netik tempu atu familia sira ho oan nurak ne’e prepara, agora dadaun familia sira nia oan balun ba hela formasaun iha igreja atu prepara ba halo premeiru-kumuniaun. Husu fo tempu sira prepara mak sai, ne’e mak dignu hanesan ema”, Sonia Sequeira, okupante ida iha Aitarak Laran tenta esplika situasaun komunidade nian (18/04).

Maibe Sekretariu Estadu SEATOU hatete katak la iha tempu ona ba negosiu, husu komunidade hasai sasan. Bainhira Sekretariu Estadu koalia ninia ekipa hahu sobu dadaun uma komunidade nian, inklui hasai sasan komunidade nian tau iha rai liur.

“La iha ona tempu atu halo negosiasaun. Rai ne’e rai estadu, uma sira ne’e uma estadu, imi hotu mai okupa deit. Okupa ne’e la husu ba estadu, ka munisipiu Dili. Estadu mos husik hela imi halo vida moris. Ohin loron, tempu to’o estadu presija rai ne’e, atu loke estrada ba tasi. Ohin loron ba hasai sasan, ohin loron ami tenke normaliza ida ne’e”, Sekretariu Estadu Germano esplika ba Xefe Suco no komunidade sira iha Aitarak Laran (18/04).

Presidente da Republika, Jose Ramos Horta rasik mos lamenta ho aktu eviksaun forsadu mak governu halo. Nia husu atu governu kria uluk dialogu no kria fatin ruma antes halo eviksaun. Maibe  Presidente nia liafuan monu let deit, governu kontinua halo nia serbisu hasai komunidade. Komunidade sira ne’ebe sira nia uma hetan sobu konsege hakat ba Provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) nia edifisiu hodi hato’o keixa no konsidera governu hasai sira la ho dignu. Prevedor Virgilio da Silva Guterres simu komunidade sira no bainhira rona tiha komunidade sira nia keixa Provedor halo konkluzaun katak eviksaun forsadu governu nian ne’e violasaun ba direitus humanus.

“Provedor hakarak lamenta ho saida mak governo halo liu hosi Sekretaria Estadu Toponomia ninian hasoru komunidade sira iha Aitarak Laran ne’e ses hosi prinsipiu direitus humanus ninian. Estadu Timor-Leste ne’e estadu de direitu demokratiku, ne’e implika katak qualker aproximasaun politika sira halo tenke respeita direitus humanus”, Provedor Virgilio Guterres deklara iha ninia konferensia imprensa hamutuk ho komunidade sira mak hetan eviksaun iha PDHJ (18/04).

Maski iha protesta hosi parte oioin maibe governo kontinua halo nia asaun despeju administrativa hasoru komunidade iha fatin oioin. Fatin sira ne’ebe hetan despezu ne’e maioria mak fatin hirak ne’ebe Papa Fransisco sei liu no halo vizita ba.

Kuaze bele iha serteza katak Papa Fransisco mos sei vizita Estatua Cristo Rei. Estatua ne’ebe halo hosi governu Indonesia, tempu ukun ditador Soeharto nian. Fatin ne’e sai tiha ona fatin perigrinasaun ba sarani katolik sira, liliu tempu paskoa, no sai mos fatin turistiku relijiozu nian. Tuir dalan ba Cristo Rei, tesik Bidau Santana nian, Papa sei la haree hetan sarani katolik no povu nia uma mak harii iha tasi niniin no foho loloon sira ona. Tan governu ba duni sai tiha ona ema sira ne’ebe hela iha ho razaun tuir dekretu lei atu organiza kapital Dili no atu simu Papa Fransisco.

Papa sei la hatene istoria triste komunidade sira iha Bidau Santana nian mak hetan eviksaun. Karik Papa hetan informasaun versaun governu nian deit ne’ebe esplika kona ba risku ambiental, prosesu legal nian, no mos razaun dezenvolvimentu urbanu Dili nian. Iha fatin ne’e governu liu hosi SEATOU duni sai bebe ida mak foin moris loron tolu. Bebe ne’e naran Aprilianto Miguel, hamutuk ho nia inan Esmeralda Gaios Cardoso (idade 35) ho aman, iha tempu udan ho anin maka’as sira obrigatoriamente tenke sai hosi sira nia uma ne’ebe sira hela ba besik tinan 40 nia laran.

Inan Esmeralda ko’us Nia bebe Aprilianto Miguel (Foto: David)

“Sente laran triste tebes tanba momentu mai sobu ami nia uma ne’e udan no anin, bebe foin halo ba loron tolu, husar seidauk kotu no ha’u inan ne’e mos seidauk iha forsa atu sai ba liur, maibé sobu uma hanesan ne’e ha’u koko haforsa an ko’us bebe sai ba liur no udan kona bebe to’o kabun bubu moras kalan toba la di’ak.” Inan Esmeralda ko’us kosok oan Aprilianto Miguel hodi konta nia situasaun ho laran triste no matan-ben, iha Bidau Santa Ana, segunda-feira, (22/04).

Inan Esmeralda konta tuir situasaun ne’ebé sira hasoru durante eviksaun ne’e ho matan-ben. Nia oan mane da-toluk ho idade tinan lima mak hakbesik ba nia inan ho matan-ben nakonu, hakuak no hamaran ninia inan nia matan-ben. Maibe Esmeralda susar atu tahan nia matan-ben no kontinua tanis hodi konta tuir situasaun real ne’ebé sira hasoru.

Bainhira Papa Fransisco ho kareta liuba vizita estatua Cristo Rei sei liu hosi dalan ne’ebe Aprilianto Miguel ho nia inan Esmeralda hela ba. Karik sira sei hamrik iha dalan ninin halo orasaun ho hateke tuir Papa nia viajen, maibe sira nia uma la iha ona. Istoria moris no memoria Esmeralda nian ba uma ne’ebe nia hela ba sei hela deit iha Esmeralda nia ulun. Papa Fransisco nia vizita laos deit karun tan gasta osan barak estadu nian maibe komunidade sira mos tenke hetan duni sai hosi sira nia uma.

Direitus Humanus no Dezenvolvimentu Sustentavel

Organizasaun sosiedade civil lamenta no halo protesta makas hasoru aktu eviksaun forsadu mak governu halo. Sira hatete katak Governu sempre dehan dezenvolvimentu ne’ebe governu hakarak halo mak dezenvolvimentu ida sustentavel no lakoi husik ema ida ba kotuk. Maibe realidade ne’ebe governu hatudu diferente ho saida mak governu koalia. Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) konsidera katak governu la halo tuir nia kumprimisiu atu halo dezenvolvimentu ida sustentavel, inkluzivu, hamenus kiak, no promove opurtunidade ekonomiku ba sidadaun sira.

Tuir Rede Ba Rai, Organizasaun Non-Governamental ida ne’ebe sempre luta ba justisa sosial, liliu justisa ba rai no hela fatin komunidade nian expresa katak durante ne’e, despezu ne’ebe governu halo la fo konsiderasaun ba diretus humanus no dignidade ema nian. Prisipiu direitus umanus ne’e konsagra iha Konstituisaun RDTL no mos iha konvensaun internasional sira mak Timor-Leste hola parte ba, liliu iha Konvensaun Internasional ba Direitu Ekonomia, Sosial no Kultura nian.

“Despezu ida ne’e presija tebes  halo, no laiha duni opsaun seluk? Se karik halo duni tenke tuir regras hotu no respeitu ema sira-nia direitu umanu antes, durante no depois despeju akontese. Tuir  artigu 76 iha Lei Definisaun Titularidades ba Bein Imovel kona ba despezu temi katak, despeju tenke halo ho kondisaun ne’ebe garante dignidade umana. Direitu no seguransa husi ema sira ne’ebe afeitadu tamba despezu, nune’e mos respeitu ba prinsipiu proporsionalidade, adekuasaun no la ho diskriminasaun”, Pedrito Vieira, Koordenador Rede ba Rai esplika (18/04).

Pedrito mos hato’o katak antes halo dezpeju governu iha dever atu fo informasaun kompletu kona ba saida halo despeju ne’e, prosesu hala’o despeju (inklui data klaru), no oinsá komunidade bele hetan asisténsia legal atu hasoru despeju ne’e.

Koordenador RbR, Pedrito Vieira. [Foto: Media PR | 30.07.2021]

“Estadu tenke konsulta ho povu ho membru komunidade afetadu hotu ne’ebé hetan impaktu husi despeju. Karik dalan seluk laiha, entaun estadu tenke halo diskusaun ho komunidade sira hodi identifika hela- fatin foun ba komunidade sira no kompensasaun ne’ebé nato’on. Akordu kona-ba kompensasaun ka fatin seluk atu hela tenke halo antes atu hala’o despeju”, Pedrito esplika liutan.

Koordenador Rede Ba Rai ne’e esklarese katak estadu tenke asegura katak akordu hotu kona-ba kompensasaun no hela fatin seluk implementa ho di’ak. Estadu tenke hare’e katak ema ne’ebé hetan impaktu husi despeju la tama iha situasaun ne’ebé fo ameasa ba sira nia direitu seluk. Ezemplu se eskola dook liu husi hela fatin foun bele impaktu ba direitu asesu ba edukasaun, se lakon opurtunidade serbisu, inklui halo to’os bele impaktu ba direitu ba ai-han no direitu ba moris.

Papa Fransisco nia vizita mai Timor-Leste ne’e mos sei akontese iha tempu ne’ebe 27% (364,000) populasaun hasoru inseguransa grave ba ai-han. Relatoriu Integrated Phase Clasification (IPC), ne’ebe patrosinu hosi Ministeriu Agrikultura ne’e halo projeksaun ho analiza ba periodu fulan Maiu – Setembru 2024 nian hatudu katak Timor-Leste sei hasoru situasaun inseguransa aihan ida grave. Situasaun inseguransa ida ne’e akontese tanba impaktu negativu hosi El Nino ba produsaun batar no fos, no aihan sira seluk. Ida ne’e laos akontese deit iha Timor-Leste maibe mos iha rejiaun sudeste-asiatiku. Situasaun Timor-Leste nian sai grave tanba iha dependensia maka’as ba importasaun aihan hosi rai liur. Bainhira mosu situasaun hanesan ne’e sei fo impaktu mos ba opurtunidade empregu no rezerva aihan uma kain nian. Munisipiu sira ne’ebe sei hetan impaktu makaas liu mak Aileu, Baucau, Bobonaro, Covalima, Lautem, Liquiça ho Viqueque. 

Maski nune’e Ministru Agrikultura, Marcos da Cruz, iha tempu lansa relatoriu IPC ne’e (18/04) hatete katak ho relatoriu Analiza IPC bele fo dadus ba governo atu halo planu hodi suporta komunidade sira mak presija asistensia aihan, no hadiak seguransa aihan.

Organizasaun Non-Governamental Lao Hamutuk ne’ebe ninia fokus serbisu mak halo monitorizasaun ba planu no orsamentasaun estadu nian iha Timor-Leste observa katak orsamentu estadu nian ne’ebe tau ba tinan 2024 ba Ministeriu Agrikultura ne’e la naton atu hasae produsaun no fo seguransa aihan.

“Osan hodi hasae produsaun ne’e ki’ik tebes,iha 4,7 milioens deit. Orsamentu ida ne’e mak atu aumenta sustentabilidade  produsaun no produtividade alimentares ho hortikultura nian. Saida mak Ministru koalia ne’e la bazeia ba realidade. Maski relatoriu IPC fo informasaun diak maibe politika orsamentu governu la koresponde. Governu la seriu no fo prioridade hodi hasae produsaun rai laran hodi nune’e bele responde ba problema inseguransa aihan no malnutrisaun iha Timor-Leste”, Mariano Fereira, Peskijador Lao Hamutuk esplika.

Maski nune’e fulan hirak tuir mai laos seguransa aihan mak prioridade governu nian. Esforsu hotu-hotu iha fulan hirak tuir mak atu fo susesu ba vizita Papa Fransisco nian, nudar ulun bo’ot katolik nian iha mundu no mos nudar Xefe Estadu Vatikanu nian. Vizita Papa Fransisco ne’e sei gasta orsamentu 12 Milioens dollar Amerika, ho altar ba misa nian ne’ebe sei konstroe ho orsamentu 1 Miliaun. Ida ne’e la inklui orsamentu indenmizasaun mak sei entrega ba uma kain 185 ka ema 1,000 mak tenke husik hela sira nia hela fatin iha Tasi Tolu, fatin altar ba misa ne’ebe Papa Fransisco sei selebra. Governu mos kria tiha ona dekretu lei espesial ida hodi fasilita prosesu aprovizionamentu espesifiku ida hodi fasilita prosesu kompra no fornesementu servisus hotu-hotu hodi simu Papa Fransisco iha loron 9 – 11 Setembru 2024. 

Iha serteza katak bainhira Papa Fransisco to’o Timor-Leste familia lubuk ida mak hetan eviksaun sei kontinua luta ba buka hela fatin, ka maski hetan fatin karik mos sira sei kontinua luta atu adapta sira nia-an ba situasaun foun. Balun karik konsege adpata ho diak no kontinua sobrevive, balun karik sai kiak liutan tan la konsege re-adjusta sira nia moris ho situasaun foun. Balun mos bele monu ba problema sosial foun iha uma laran, ka iha komunidade. Karik Papa Fransisco fila hosi Timor-Leste, komunidade sira mak hetan eviksaun sei kontinua luta ba sira nia moris dignu, no espera iha tempu ne’e iha mensajen forte Papa Fransisco nian mak husik hela ba governante sira hodi tau matan ba sarani sira mak hasoru hela situasaun difisil ida ne’e.   

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here