Home Notisia Sosiedade-Sivíl ho Governu Realiza Dialogu Hanoin Lisuk ba Melloramentu Sistema Bee...

Sosiedade-Sivíl ho Governu Realiza Dialogu Hanoin Lisuk ba Melloramentu Sistema Bee Moos

443
0
Sosiedade sivil ho governu hasai foto hamutuk. [Foto: Silvino | 25.09.2024]

Reportajen Silvino Freitas

Sosiedade-sivil autoridade lokál ho governu realiza dialogu nasionál ba melloramentu sistema bee saneamentu no ijene rurais hodi tau ideia hamutuk atu bele halo melloramentu ba sistema bee moos, saneamentu ho ijene ba komunidade Timor Leste.

Diretór HAK Feliciano Araújo dehan, dialogu nasionál ne’ebé organiza husi sosiedade sivíl ne’e atu bele tau ideia hamutuk hodi halo melloramentu ba sistema bee saneamentu ho ijene, tanba tuir PEDN haktuir katak povu sira tenke iha asesivel ba bee moos nune’e sosiedade sivíl nafatin kestiona sistema bee moos tanba bee moos ne’e asuntu fundamental tebes.

“Istória hatudu ona iha Africa ema la ko’alia kona-ba ba asuntu ida ne’e, maibé iha deklarasaun universal ba direitu umanu nian ema konsidera katak bee parte husi direitu umanu nian, tanba ne’e ita hatuur nafatin astuntu ida ne’e hanesan direitu umanu nian” dehan Feliciano iha salaun City8 Dili, (25/09).

Nia dehan tan, HAK asosiasaun ba defende direitu umanu nian asuntu bee moos tenke konsidera no proteje hodi povu bele sente iha asesivel ba direitu asesu bee moos nian, nune’e dialogu ne’e bele rona esperénsia husi diretor sira kona-ba sira nia planu estrategia liga ho asuntu bee moos nian.

Entretantu Country Diretór WaterAid Justino da Silva dehan, dadaun ne’e organizasaun nasionál no internasional nafatin tau prioridade ba seitor bee moos tanba tuir dadus mundiál hatudu kuaze ema ida husi ema sanulu iha mundu mak seida’uk asesu ba bee sura husi ema 7 biloens resin iha mundu ne’e hautudu 700 miloes iha mundu mak seida’uk asesu ba bee, dadus seluk hatudu labarik husi idade tinan 5 mai kraik ne’e kada loron liu mill resin mate kada loron tanba kauza husi bee ne’ebé la seguru saneamentu ne’ebé la adekuadu ho mos ijene ne’ebé la di’ak.

“Timor Leste kuaze 85% mak asesu ona ba bee iha pursentu 15 ka 16 mak seida’uk asesu ba bee, kuaze 40% resin mak seida’uk asesu ba saneamentu maibe kona-ba ijene ne’e boot liu 80% katak iha kada uma kain seida’uk iha pratika fase liman ho sabaun” dehan Justino.

Nia dehan tan, husi dialogu nasionál ne’ebé organiza husi sosiedade sivíl sai momentu di’ak atu bele ko’alia kona-ba problema sistema bee moos, nune’e mós iha eskola sira balun seida’uk asesu ho di’ak, enkuantu liga ho kualidade bee iha munisípiu balun ne’ebé WaterAid halo teste ba kualidade bee sei iha kontamina ho bakteria balun iha sistema 140 nune’e iha 72% bee ne’ebé laiha kualidade di’ak.

Visi-primeiru ministro Mariano Asanami Sabino dehan, polítika públika kona-ba konserva nian sira tau importánsia tebes nune’e sira tau iha planu husi servisu PERMATIL nian nian ba konserva bee nian, nune’e sira tau iha planu governu nian husi PERMATIL nian liga ho kee debu iha foho leten hodi hamoris bee matan iha sira.

“Ita labele uza hela de’it bee iha rai laran tanba iha leten mak tun ba maibé presiza jere mós bee iha rai leten, bee ba aihoris balada ema, balada sira mate barak ne’e la’ós katak hahan mak laiha maibé laiha balansu entre han ho hemu bee, nune’e balada mós prezisa bee ne’ebé di’ak” dehan Asanami iha salaun City8 Dili.

Nia konklui katak, governu sei tau importánsia no planeia ho di’ak atu konserva no kuidadu bee matan sira, kuda aihoris sira ne’ebé bele rai bee iha rai okos atu nia abut sira ne’e bele lori bee iha rai okos labele lori hotu ba tasi no bee mós dalabarak lori hotu rai bokur sira ba iha tasi.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here