
Reportajen Joselina dos Santos
Selebrasaun loron mundial “Sintina” Sosiedade Sivil Plataforma Nasional Bee, Saneamentu no Ijiene Timor-Leste (PN-BESI-TL), servisu hamutuk Water Aid halo advokasia no promove sentimentu sai na’in no sentimentu importante husi sintina ba komunidade no estudante sira atu idak-idak bele asesu ba sintina ne’ebé dignu. Tanba komunidade barak sei hasoru dezafius liu-liu feto no labarik feto, ema ho defisiénsia sira entaun ida sai risku ba ema nia saúde violénsia nomos hamosu problema mal nutrisaun.
Koordenadór PN-BESI-TL, Januario Amaral de Jesus hatete, loron mundial ba sintina hanesan loron importante ba nasaun hotu atu konsiénsializa ba sidadaun no entidade relevante sira hodi tau importansia ba asuntu sintina, tanba nivel politika iha planu no programa lubuk ida ne’ebé ultrapasa ona atu kontinua esforsu. Nune’e presiza sivitas akadémikus no universitariu sira nia partisipasaun hodi halo advokasia, tanba sira iha papel importante kontrolu sosial hodi fahe informasaun ba iha nivel komunidade sira nomos hola papel ba politika no governante sira atu foti desizaun.
“Parte hotu-hotu kontinua fokus ba asuntu sintina tanba importante tebes, entaun ho hanoin ida ne’e ami kontinua servisu hamutuk ho parseiru sira inklui governu kontinua habelar informasaun oinsá komunidade idak-idak bele tau prioridade. Bainhira estudante sira rona informasaun husi parte hotu bele ajuda sira uza liuhosi sira-nia área espesifìku hodi fahe ba komunidade bainhira hala’o estajiu sosial iha nivel komunidade”, dehan, Kordenadór PN-BESI-TL, Januario Amaral de Jesus iha Salaun Auditória FCS Caicoli, 19/11.
Aleinde mos dudu estudante sira bele organiza malu hodi husu ba entidade relevante sira atu aloka OJE ba setor bee saneamentu no ijene nian. Bainhira iha sintina ne’ebé adekuadu iha fatin ijene la ses husi fornesimentu bee tanba karik bee laiha entaun susar atu garante saneamentu ne’ebé diak. Husu komunidade nafatin konstrui sintina iha idak-idak nia uma, maibe husu mos ba parte relevante atu fornese bee adekuadu atu garante ba sintina ne’ebé seguru ba familia sira.
Iha fatin hanesan, Programa Manager Water Aid Livia da Cruz hateten, Water Aid eziste tinan 20 resin ona nia programa ne’e foku liu ba iha parte bee no saneamentu oinsá komunidade sira iha área rural bele asesu bee nomos iha koñesimentu diak no sente katak sintina ne’e importante ba sira nia saúde diak. Nune’e Water Aid hamutuk ho governu no parseiru sira atu promove sentimentu sai na’in no sentimentu importante husi sintina atu ema idak-idak asesu ba sintina ne’ebé dignu.
“Iha parte ijene mos ami servisu hamutuk ho governu liuhosi Ministériu Saúde oinsá atu hadi’a ijene nian no muda ema nia karaktér atu konsidera katak ijene ne’e aspetu importante hodi asegura ita nia saúde. Atu asesu sintina ne’ebé seguru mak ami nia intervensaun iha munisipiu rua hanesan Manufahi no Díli. Iha munisipiu Díli Water Aid haforsa sosiedade sivil kona-ba setor bee saneamentu no ijene halo advokasia hodi hasa’e importansia husi bee saneamentu no ijene iha planu Orsamentu Jeral Estadu (OJE) nian”, nia dehan.
Iha parte seluk Water Aid servisu hamutuk Grupu Direitu sira hodi koalia kona-ba ema hotu bele asesu ba bee saneamentu no ijene, sitina ne’ebé dignu nomos asesivél ba ema hotu la haree ba kór no rasa. Iha área rural komunidade barak mak nafatin hasoru dezafiu tanba la asesu ho seguru, liu-liu feto no labarik feto ema ho defisiénsia sira ne’ebé dala ruma fatin sintina la dun diak ba sira atu soe foer, entaun ida ne’e sai risku ida ba ema nia saúde violénsia nomos hamosu problema mal nutrisaun. Entaun asesu ba sintina ho seguru mak Water Aid servisu hamutuk ho parte saúde iha munisipíu Manufahi, Liquiça no Díli halo sosializasaun no promosaun hamutuk ho komunidade sira atu implementa politika saneamentu baziku nian ba munisipíu sira seluk.








