Home Saude Atu Evita Violénsia Iha Sosiedade FONGTIL Husu Governu Aloka Orsamentu Ba Bee...

Atu Evita Violénsia Iha Sosiedade FONGTIL Husu Governu Aloka Orsamentu Ba Bee no Saneamentu

470
0
Diretor FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. (Foto Joanina Casamiro | 20.11.2024]

Reportajen Joanina Casamiro

Atu evita violénsia iha fatin  publiku no privadu presiza iha sintina ne’ebé  dignu no hakmatek ba familia no sosiedade, nune’e Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), husu governu atu implementa politika ne’ebé forte hodi asegura ema hotu asesu  ba be’e no saneamentu. Tanba ne’e direitu baziku ne’ebé governu presiza aloka orsamentu naton hodi tau prioridade ba bee saneamentu no ijene.

Diretór FONGTIL Valentim da Costa Pinto hatete, Timor hanesan nasaun ne’ebé iha prosesu dezenvolve nafatin sensibilidade hodi bele selebra asuntu sira ne’ebé konsidera hanesan basiku.  Be’e no Saneamentu hanesa neseseidade basiku ba soseidade entaun selebrasaun ida ne’e dezafia ba ukun na’in sira atu kontinua oferese kondisaun ne’ebé dignu, no permite sosiedade ida-idak bele explora sira-nia rekursu hodi hatudu pratika di’ak ba familia nomos ba sosiedade.

“Fator ne’ebé importante hodi bele asegura mak la bele fó oportunidade ba situasaun konteminasaun hodi kontinua akontese atu bele asegura membru familia liu-liu ba ki’ik oan sira, iha ita-nia rai hasoru hela problema  bee no saneamentu hanesan fatores ida ne’ebé kontrubui, tanba limitisaun ba asesu bee no hahan sira ne’ebé la seguru koñesementu sira ne’e mos ladun di’ak  mak mal nutrisaun kontinua eziste iha rai laran”, dehan, Diretór FONGTIL Valentim da Costa Pinto, iha Salaun Auditória FCS Caicoli, 19/11.

Nia dehan, loron mundial  ida ne’e  fó hanoin ba ukun na’in sira atu  tau matan  ba sira jestaun politika,  nomos ba Universidade sira ne’ebé hola papel kona-ba kampaña ka dezamina informasaun atu bele to’o ba ema hotu. Espera katak iha futuru ema hotu bele iha kondisaun ne’ebé minimu no  bele hatudu nafatin pratika di’ak atu bele salva sira nia a’an no Familia.

Estadu ratifika Objetivu Desenvolvimentu Sustentavel (ODS), ne’e katak iha obrigasaun atu bele prense numeru ODS ne’e rasik kona-ba bee ho saneamentu, ne’e tama iha ODS numeru 6 ne’ebé bele asegura ka asesu bee no saneamentu ba ema hotu la  to’o 2030,  tanba atualmente haree uma kain barak ne’ebé seidauk asesu ba toilets ne’ebé maiximu maske simples maibe susar los asesu ba be’e.

“Politikamente  ita konsidera importante mais iha implementasaun ne’e ladun fó importansia tanba kada tinan governu aloka orsamentu 1.2 mill entaun ne’e  ki’ik, maske iha politika konsidera ne’e importante maibe iha alokasaun ne’e sei la to’o 2030”,

Uma kain sira ne’ebé asesu ona ba sintina Baziku hamutuk 45% porsentu,  signifika populasaun maioria mak seidauk iha sintina seguru liu-liu iha área remotas. Investimentu ne’e tenke prefere ba área remotas  sira dezenvolventu sentraliza ba ema tenke tau atensaun atu hadi’a populasaun iha área remotas ne’ebé falta informasaun nune’e bele asegura kualidade dezenvolventu ne’ebé sentraliza ba ema hotu.

Vise Decano Para Assunto Peskisa e Cooperação, Faculdade Ciências Sociais FCS-UNTL Francisco Soares hatutan, loron mundial sintina ne’e importante tebes ba vida loron-loron dezafiu bo’ot akontese iha timor mak haree hosi aspetu  kultural kuase maioria iha sosiedade nia laran, dalaruma iha hanoin oin-oin balun gosta so’e fo’er  arbiru.

“Realidade katak sintina ne’e importante entaun atu evita  violensia presiza iha sintina seguru  tanba ita nia sosiedade mosu hela violensia simbolika ida,  dalaruma sira haree menina sira ne’ebé sintina iha liur, dalaruma sira dehan estrañu ba sira paz parte ba violensia simbolika  sira komesa hakilar”,

 Iha parte seluk bele mosu violensia fisiku, faktus nafatin iha soseidade kuandu tun ba baze gosta tebes ba so’e fo’er iha liur, ne’e  faktus hatudu   hanesan soke kultural bo’ot ida iha aspetu kultura papel universidade nian hanesan mos ajente transformasaun.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here