Home Saude Relatóriu Indikador Xave Demografia no Saúde 2026 Hatudu Governo Presiza fo Atensaun...

Relatóriu Indikador Xave Demografia no Saúde 2026 Hatudu Governo Presiza fo Atensaun ba Problema Mal Nutrisaun

81
0
Instituto Nasional Estatistika Timor-Leste (INETL) lansa relatorio peskiza. [Foto: Silvino]

Reportajen Silvino Freitas

Instituto Nasional Estatistika Timor-Leste (INETL) lansa relatorio peskiza indikador xave ba demografia no saude iha Timor-Leste hodi haforsa no hafoun dadus sira ne’ebe halo ona iha tinan 2016 no husi relatorio ne’e bele ajuda Ministeriu Saúde no parseiru relevante atu bele halo planu ba dezenvolvimentu seitor saúde, nune’e husi dadus nee hatudu hatudu governu tenke kontinua tau atensaun ba problema mal nutrisaun tanba komparasaun entre dadus 2016 no 2026 seidauk iha mudansa diak.

Prezidente INETL, IP Elias Ferreira dehan, peskiza neé halaó tanba hetan kolaborasaun no servisu hamutuk entre INETL,I.P, Ministeriu das Finansas no Ministeriu da Saúde no hetan asistensia teknika husi ICF Macro International Washington, hetan mos apoiu husi  parseirus desenvolvimentu, hanesan UNFPA, UNICEF, WFP, DFAT no Banku Mundial, ba kontribuisaun fundus ba peskiza ida-ne’e, nune’e prosesu diskusaun ba kuestionariu TL DHS 2025, hahu kedas iha tinan 2024 ho estabelisimentu Komite tekniku hodi halo diskusaun ba Kuestionariu, planu implementasaun no orsamentu.

“Orsamentu ba aktividades peskisa neé 58 % mai husi Governo Timor-Leste no 42 % mai husi ita nian pareseiros sira nebe oin hau temi” dehan Prezidenti INETTL, IP Elias Ferreira iha ambitu lansamentu relatorio iha salaun auditorium Ministeriu Finansas aitarak-laran Dili, (11/06).

Nia dehan tan, peskiza TL DHS 2025, hahu implementa iha kampu iha loron 29 de Setembru to’o 23 de Desembru 2025 no kontinua iha 12 de Janeiru toó 31 de Janieru 2026 nune’e iha peskiza neé INETL,I.P, Ministeriu das Finansas rekruta staff Timor oan hamutuk 120 nebe kompostu husi Supervisores, Intervistadors no Motorista, treinadores mai husi staff INETL,I.P, Ministeriu das Finansass no Ministeriu da Saude Staff Biomarkes nebe hasai ran no tetu labarik no inan feton sira mai husi laboratorium Ministeriu da Saúde husi Nasional no Munisipius.

Fatin hanesan Ministera Finansas Santina Viegas Cadosso dehan, resultadu Peskiza Demografia no Saude Timor-Leste 2025–2026 fó dados foun kona-ba fertilidade, mortalidade, saude reprodutiva, saude inan no labarik, nutrisaun no planeamentu familiar, nune’e peskiza demografia no saude ikus mak halo iha 2016, agora ho TL DHS 2025–2026 iha base forte atu kompara mudansa sira iha periódu 2016 to’o 2025–2026, husi dadus nee Ministeriu da Saude, parseirus desenvolvimentu no entidades seluk bele uza dadus hirak-ne’e atu halo planeamentu loos liu iha sektór saude no dadus ne’e mos hatudu susesu importante sira tuir residénsia, taxa fertilidade a nivel nasionál mak 3.4%, iha área urbanu 2.4% no área rurál 3.8%, kuandu kompara ho TL DHS 2016, trend fertilidade mos mostra mudansa signifikante: TL DHS 2009/2010 mak 5.7%, TL DHS 2016 4.2% no TL DHS 2025–26 tun fali ba 3.4%.

“Dadus ne’ebé bele konfia mak baze ba polítika di’ak, dadus sei la’ós de’it haforsa ita-nia kapasidade atu alvu programa ba desenvolvimentu ho loloos, maibé mos sei tau hanesan sasukat ida ne’ebé bele asegura katak desizaun governu nian bazeia ba evidénsia di’ak liu ne’ebé disponivel” dehan Ministra Finansas Santina Viegas Cadosso iha salaun auditorium Ministeriu Finansas aitarak-laran, (11/06).

Nia dehan tan, progresu boot iha asisténsia durante partu iha TL DHS 2009/2010, de’it 33% partu sira assiste; iha 2016 aumenta ba 60% no iha TL DHS 2025–26 tuir dados sai ba 78%, dados ne’e hatudu katak nafatin ema feto sira agora liu-liu prefere parto iha fasilidade saude duke iha uma, maibé iha área malnutrisaun presiza kontinua tau atensaun seriu tanba dados TL DHS 2009/2010 hatudu prevalénsia 58%, iha TL DHS 2016 tun ba 46% no iha TL DHS 2025–26 seidauk muda barak, ne’ebé mak 45%, nune’e Ekipa INETL, I.P no Ministeriu das Finansas sei kontinua reforsa koordinasaun no komunikasaun ho parseiru sira iha implementasaun atividade importante sira ligadu ba TL DHS, tanba ne’e husi relatoriu final sei hato’o lansamentu iha fulan Setembru 2026, depois analiza detalhadu tuir kategoria variavel sira iha kuestionáriu.

“Maibé iha área malnutrisaun ita presiza kontinua tau atensaun seriu, dados TL DHS 2009/2010 hatudu prevalénsia 58%, iha TL DHS 2016 tun ba 46% no iha TL DHS 2025–26 seidauk muda barak, ne’ebé mak 45%” konklui Ministra Finansas Santina Viegas Cadosso.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here