Maski Konstitusaun garante liberdade expresaun no liberdade imprensa, no komitmentu internasional Timor-Leste nian, ita kontinua hasoru dezafiu oioin. Dezafius sira ne’e ninia abut mak kultura violensia ne’ebe sai tiha ona kustumi, hosi uma laran lori ba to’o instituisaun estadu nian, vingansa politik, no frakeza institusional sira ne’e kontinua fo opurtunidade ba violasaun ba liberdade expresaun no liberdade imprensa. Hakerek ida ne’e hakarak atu haree dezafiu oioin ne’ebe impede liberdade expresaun no liberdade imprensa, hodi haree ezemplu sira kona ba interferensia politik, limitasaun legal, intimidasaun no violensia, atitude sosial no frakeja institusional ne’ebe iha.
Interferensia politik
Interferensia politik define nudar aktu nebe autor politik sira halo, bele hosi partidu nian ka membru governo nian hodi hetan komprimisiu, hamenus objetividade, no hamenus abilidade jornalista nian hodi halo reportajen livre. Ita haree bebeik ona Governo liu hosi SEKOMS fo presaun no halo influensia ba media nia kobertura liu hosi halo survelensia ba jornalista sira nia serbisu, ameasa muda jornalista hosi unidade ida ba unidade seluk, hili notisia ne’ebe atu publika, publika uluk no publika ikus. Dala barak ona governo hili jornalista ida ne’ebe mak bele mai halo kobertura ba eventu ruma, hodi limite jornalista seluk nia partisipasaun. Bainhira halo kobertura internasional ruma governo mak hili se mak bele ba no se mak bele halo publikasaun. Problema mos akontese iha kbi’it finanseiru media privadu sira. Iha situasaun seluk akontese mos ba media privadu sira mak ne’ebe hetan influensia forte hosi partidu politika iha publikasaun media nian. Situasaun hanesan ne’e bele kompremete objetividade media nian, no balun halo ajedan partidu nian.
Dezafiu legal
Konstituisaun Timor-Leste nian garante katak liberdade expresaun no liberdade imprensa maibe implementasaun ba lian Konstituisaun nian ne’e nunka lao ho konsistente. Kazu foin dadaun ne’ebe akontese ba Cosmas Olin, ativista komunidade nian ida ne’ebe vocal tebes koalia kona ba direitu ba rai hosi Naktuka. Cosmas Olin hetan baku hosi membru UPF, maski nega, maibe baku nia tan nia iha hanoin diferente ho ema sira seluk. PNTL hadau nia telefone sei iha prosesu criminal ida. Cosmas Olin uza deit ninia liberdade expresaun hodi adianta nia hanoin kona ba saida mak los liga ho Naktuka. Iha situasaun ida ne’e media governo nian, Tatoli, publika los deit versaun UPF nian, nein halo balansu ho Cosmas Olin nia expresaun.
Enkuadramentu legal nebe iha ona, inklui Kodigu Penal no Lei Media nian ne’ebe establese atu regula serbisu media nian, dala barak mos la iha klaridade, liliu liga ho defamasaun no serbisu media online nian. Governo kontinua halo esforsu atu hapara hanoin kritiku sira no hanoin ne’ebe diferente. Kazu ICC-TL bele sai nudar ezemplu, governo involve liu hosi Ministru Justisa, buka hapara sira nia lian liu hosi halo komentariu bolu presaun maioria ba ICC-TL. Polisia mos halo asaun ba ICC-TL la tetu ba enkuadramentu legal sira mak liga ho liberdade expresaun. Tinan hirak liuba jornalista ho media balun hetan ona ameasa krminalizasaun no keisa tanba publika hahalok ema publik nian sira mak la merese. Presaun ne’ebe bot dala barak lori jornalista sira tama ba atitude atu halo sensor rasik, antes publika. Situasaun hanesan ne’e sai preokupante liutan bainhira sistema judisiariu mos la iha kapasidade naton hodi implementa no proteze liberdade imprensa. Nune’e kazu intimidasaun sira haoru jornalista no publik ne’ebe halo kritika sempre husik liu deit. Klima impunidade no injustisa buras ba bebeik ho dezafius legal nian sira.
Atitude sosiedade nian
Atitude sosiedade liga ho liberdade expresaun no liberdade imprensa mos fo influensia ba protesaun no dezenvolvimentu liberdade hirak ne’e. Ita iha sosiedade ida ne’e iha kultura patriarkal forte, respeita ba ema mane, ema mane katuas, ka idade liu. Saida deit autoridade estadu nian ka familia desidi ida ne’e mak los ona. Sosiedade ida ne’e fo emfaze bo’ot harmonia no uniformidade, no buat rua ne’e mak sai eskudo ka protector ba kritika publik no media nian. Saida mak katuas sira halo, autoridade halo mak los, hirak ne’ebe publik ka media koalia ne’e sala. Atitude sosiedade nian iha fo presaun forte ba liberdade expresaun no liberdade imprensa. Jornalista barak mak halo auto-sensor ba sira nia publikasaun bainhira tetu ho normas sosial sira ne’e, nune’e mos ho media nain sira balun.
Kiak
Situasaun pobreza no menus kampu de trabalho kontribui mos ba hamenus liberdade expresaun no liberdade imprensa. Dala barak iha komunidade balun, loloos ne’e hakarak halo kritika ka koalia sai buat ne’ebe la los, maibe nia la halo ka sensor uluk lai mak koalia tanba tauk karik koalia sai ema seluk haree, liliu autoridade publik nian haree sei la simu nia bainhira buka serbisu, bolsu estudu, ka proposal projetu nian sei la pasa. Maibe mos situasaun sira seluk hanesan menus nivel literasia, ladun iha asesu ba informasaun, liliu iha area rurais sira kontribui mos ba menus liberdade expresaun no liberdade imprensa. Literasia mediatika nebe menus halo sidadaun sira sai vulneravel ba informasaun falsu, disinformasaun, no sai alvu ba propaganda. Bainhira hirak ne’e akontese kontribui liutan ba hamenus qualidade diskusaun publik nian.
Situasaun importante seluk ida ne’ebe kontinua sai dezafiu ba liberdade expresaun no liberdade imprensa mak limitasaun ekonomia no sustenabilidade media nian. Todan tebes atu media Timor-Leste serbisu independente ho situasaun ekonomia media nian mak iha dependensia bo’ot ekonomia governo nian. Media barak halao serbisu ho rekursu ne’ebe minimu, depende ba publisidade, subsidi governo nian, no ajudu internasional nian. Instabilidade finanseiru hanesan ne’e kontribui tiha ona ba hamenus independensia media nian, dala barak mos halo jornalista sai fraku atu hamrik metin defende lia los. Dala ruma defende lia los signifika lakon serbisu, no jornalista barak la pronto ba ida ne’e. Bainhira situasaun ida ne’e kontinua qualidade publikasaun media nian sei nafatin hasoru dezafiu no susar mos atu atinji qualidade liberdade expresaun no imprensa nian.
Media sosial no IA
Media sosial no intelijensia artifisial mak dezafiu foun ne’ebe mosu ona iha sosiedade nia let. Prezensa hosi media sosial loke ona dalan foun ba liberdade expresaun maibe mos fornese dezafiu. Intelijensia artifisial sei fo benefisiu ba hirak ne’ebe iha kbi’it ba asesu no husik hirak ne’ebe menus rekursu no moris kiak iha divizaun dijital nian sei hela nafatin iha kotuk. Medium hirak ne’e sei ajuda sidadaun sira hodi fahe sira nia opiniaun no mobiliza apoio online ba idea ne’ebe fo sai. Maibe hirak ne’e hotu, iha situasaun Timor-Leste nian ho ema barak sei iliteradu funsional bele sai fali rai bokur ba misinformasaun, diskursu odio, no abuzu online.
Governo halo ona esforsu atu kontrola espasu dijital nian, liu hosi dezenvolve lei, maibe seidauk halo konsultasaun publik naton ho ideas ne’ebe mak espera la hamate liberdade expresaun no liberdade imprensa. Esforsu governo nian sei tulun hodi kontrola diak liutan espasu publik dijital nian, tanba utilizasaun sein iha kontrolu naton, kontrolu ho sintidu proteze sidadaun sira nia direitu online, bele mos fo impaktu negative ba dezenvolvimentu sosial, ekonomia, seguransa no politiku.
Bele iha lista dezafiu seluk mak barak liutan, maibe oinsa ho solusaun? Indisiu Liberdade Imprensa menus ba bebeik, maibe solusaun laos atu hadiak deit indisiu ne’e. Konsiderasaun dahuluk liu mak presija hanoin katak rai ida ne’e sofre ona presaun tinan barak iha kolonia Portuguese no Indonesia nian. Ohin loron ema tenke livre hodi expresa, maibe ida ne’e laos ho sintidu katak naran expresa deit. Expresaun livre ida ne’ebe ho qualidade sei mai hosi edukasaun ne’ebe qualidade, liliu edukasaun baziku. Imprensa ida livre loloos, ses hosi dezafiu hirak ne’ebe temi iha leten, susar atu hetan. Maibe bainhira hamenus dezafius sira ne’e ida-idak imprensa livre no qualidade posivelmente bele akontese. Signifika saida iha pratika, hadiak edukasaun no ekonomia sosiedade nian, haburas setor privadu hodi fo biban ba imprensa atu buras.