Home Notisia PM Xanana Husu Jornalista  Sira tenke  Halo’o knaar Ho Honestidade  no Dedikasaun

PM Xanana Husu Jornalista  Sira tenke  Halo’o knaar Ho Honestidade  no Dedikasaun

755
0
Jornalista sira Halo Hela Kobertura (Foto-Conselho Imprensa).

Reportajen David da Costa

Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão husu ba Jornalista Timoroan sira ne’ebe maka hala’o knaar jornalistas nia iha Timor-Leste tenki iha  honestidade no dedikasaun. No ba governante sira hotu-hotu tenki respeita espasu ba livre expressaun.

“Jornalistas timoroan sira ne’ebé hala’o sira-nia knaar ho onestidade no dedikasaun, no ba governu sira ne’ebé hatene katak tenke rspeita espasu ba livre expressaun,” Dehan Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão bainhira partesipa iha The Dili Diálogo Forum Iha Salaun Multifunsi-GMN Bebora, Dili 10/05.

Maibé progressu ne’e seidauk garantidu. Tanba ne’e mak papel husi  Conselho de Imprensa Timor-Leste importante lahalimar. Atu assegura média sira bele opera livremente, maibé ho responsabilidade. Tanba papel média nian importante liután iha ohin loron, enkuantu hasoru desafios foun no emergentes. Mundo muda hela de’it, no muda lailais loos. Labele konfia iha certezas husi passado.

“Ita agora moris iha mundo nakonu ho desordem, ne’ebé respeito ba direito internasional tama dadaun iha kolapso no instituisaun internasionais lakon sira-nia autoridade ho efikásia. Tensoens globais aumenta no entendimentos geopolítikos ne’ebé kleur tebes ona, agora ema komesa questiona. Buat hirak-ne’e hotu akontese enkuanto ita assiste  avansos boot iha tecnologia avansus ne’ebé sei molda (ka forma) ita-nia futuro: oinsá ita moris, oinsá ita serviço no oinsá ita interage ho malu,” Xanana dehan

“Tanba ne’e, avansu tecnológika boot ida hotu iha ita-nia tempo mak Inteligência Artificial ka IA. IA sei iha impaktu boot iha países em desenvolvimento sira-nia futuru, hanesan mós ba Timor-Leste, ho formas ne’ebé ita foin mak hahú no kompreende,” Nia esplika

Nia explika liu tan, Inteligência Artificial IA bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak. Bele tulun halo servisu iha áreas remotas, inclui saúde ho edukasaun. sei oferece ba alunos sira ferramentas atu aprende iha sira-nia lian lokais rasik no sei tulun médicos  sira halo lailais diagnóstiku ba moras.

“Iha Timor-Leste, ita ko’alia lian barak. IA sei tulun traduz ita-nia  idiomas lailais no fácil tebetebes. Ne’e sei halo edukasaun ho meios de komunikasaun sai asessíveis liután, liuliu iha zonas rurais,”  Nia hateten.

Nia haktuir, ho Kabu submarino internet foun ba Timor-Leste, sei iha mós oportunidade ba  povo atu participa iha ekonomia digital global. Ne sei permite timoroan sira Komunika ho mundo tomak no partilha Timor nia istória, kultura ho Timor nia progresso iha desenvolvimento.

“Maibé, enquanto mundo enfrenta transformasaun iha IA, ita tenke koa’lia nakloke kona-ba signifikadu saída ba futuro husi ita-nia média ho ita-nia demokrásia. IA bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak, maibé bele lori  risku boot. IA ita bele utiliza hodi dissemina desinformasaun. Ita haree ona  poder destrutivo husi rumores (ka lia-anin) iha redes sociais iha ita-nia país,” Nia afirma.

Problema bele multiplika sekarik IA ne’e  utiliza la’ós de’it hodi dissemina desinformasaun, maibé mós atu kria tan Katak, existe risku real ida ne’ebé IA bele kria konteúdu ho istórias ne’ebé bele haree hanesan fidedignas (katak ema bele fiar), maibé falsas.

IA bele dissemina desinformasuan teorias de Konspirasaun ou Konteúdos divisivos husi sidadaun Timoroan sira. Ne’e inklui produsaun imagens falsas ho vídeos “deepfake”, no mós halo kampaña de desinformasaun automatizadas.

“Ita hatene mós katak sistemas IA bele “alucina (ka bosok)”. Katak, bele inventa informasaun no apresenta hanesan faktos. Ne’e sei halo ita bele questiona fali kona-ba verasidade (ka verdade) husi buat hotu-hotu ne’ebé ita lee no haree iha internet,” Xanana dehan.

Jornalismu baseia iha verdade no demokrasia depende ba faktos. Bainhira faktos ne’e sai ona inkertos, demokrasia bele enfrakuese. “Se ita la hatene saída mak real, ita la bele foti desisoens di’ak  ba ita ou ba ita-nia país”.

Nia hatete, IA sei iha mós impakto boot tebes iha negósios média nian iha Timor-Leste no iha mundo tomak. “IA ne’e, ita bele ona utiliza hodi hakerek notísias. Maibé ne’e tau iha risku jornalistas sira-nia profisaun no bele prejudika sustentabilidade finanseira husi ita-nia agénsias no organizasaun de komunikasaunSosiál. Poder (ka kbiit) iha informasaun bele passa husi ita-nia povo ba fali número ki’ikoan ida husi empresas estrangeiras ne’ebé kontrola internet ohin-loron. Ne’e sei enfrakuese liután ita-nia demokrasia, ita-nia koesaun Sosiál to’o ita-nia soberania”.

Tanba ne’e mak importante atu regula forma oinsá utiliza no desenvolve IA iha Timor-Leste, atu nune’e  bele protege demokrasia ho liberdade ne’ebé durante ne’e  luta maka’as atu hetan. “Utilizasaun IA, ne’e realidade ida ne’ebé sei muda ita-nia sociedades, maibé ita  tenke orienta no kontrola mudansa ne’e. Ita tenke halo buat ruma hodi protégé liberdade de expressaun ho ita-nia sociedade aberta ne’e. Ita tenke garante katak tecnologia serve interesse públiku no respeita dignidade umana. No ita tenke garante katak IA sempre opera ho supervisain umana. Ne’e inklui apoiu ba jornalismu de interesse públiku, baseadu iha étika, iha faktos no iha responsabilidade”.

“IA tenke apoia jornalismo, la’ós atu substitui. Ita labele konfia demais nia atu konta ita-nia istória no labele halo sai fali hanesan ferramenta ba manipulasaun polítika. Tanba ne’e laiha máquina ida mak bele substitui esperiénsia umana, julgamento ou koragem ne’ebé jornalismo real exije”. Xanana dehan

No atu apoia no proteje demokrasia, presiza hadi’a literacia digital iha Timor-Leste no explika kona-ba perigos husi IA. Ba timoroan sira, demokracia digital la’ós de’it tama online no utiliza internet. Maibé atu garante katak timoroan hotu hetan informasaun, asessu ho konfiansa atu participa iha vida públika.

“Ita hotu tenke servisu hamutuk hodi harii demokrasia digital ida ne’ebé bele reflete prinsípiu husi ita-nia luta hanesan: justiça, igualdade ho dignidade umana,”. Nia konklui.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here