Home Notisia Prezidente Horta Loke Abertura ba Fitun Fest 2025-Festivál Internasional Timor-Leste

Prezidente Horta Loke Abertura ba Fitun Fest 2025-Festivál Internasional Timor-Leste

562
0
Prezidente Republika (PR) José Ramos-Horta halo abertura ba Fitun Fest 2025-Festivál Internasional Timor-Leste, (Foto-Media PR)

Reportajen David da Costa

Prezidente Republika (PR) José Ramos-Horta halo abertura ba Fitun Fest 2025-Festivál Internasional Timor-Leste, ho tema “Fila fali ba Orijen” iha ambitu  selebrasaun jogu desportivau Komunidade Pais Lian Portugés (CPLP) ne’ebe maka realiza iha Timor-Leste.

“Ho ksolok boot mak ha’u deklara abertura ba Semana Kulturál FITUN FEST 2025-Festivál Internasionál Timor-Leste, tinan ida ne’e ho tema “Fila fali ba Orijen.” Prezidente Republika José Ramos-Horta dehan iha Plásiu Prezidensiál Bairo-Pite, Domingo 20/07.

Iha selebrasaun ne’e hala’o iha ámbitu Jogu Desportu CPLP ba dala 12, ne’ebé Timor-Leste iha onra atu sai uma-na’in ba dala-uluk, hodi halibur joven atleta sira no reprezentante kulturál sira “husi nasaun Komunidade Pais Lian Portugés (CPLP) sira iha demonstrasaun ba unidade, talentu, no espíritu fraternu nian.

“Fitun Fest liu fali festa ida. Ida-ne’e maka reuniaun ida ho saida maka define ita, ita-nia lian komún, sim, maibé mós ita-nia identidade plurál, ita-nia 1 memória hamutuk, no valór kulturál no espirituál sira ne’ebé kesi ita la-haree ba fronteira jeográfika sira.Hodi selebra diversidade ida ne’ebé halibur ita, ita reafirma ita-nia kompromisu atu harii hamutuk futuru ida ne’ebé bazeia ba kriatividade, inkluzaun, orgullu kulturál, no solidariedade,” dehan Ramos.

Prezidente Republikau kumprimenta ho laran-ksolok delegasaun desportu nasionál hotu-hotu, ne’ebé reprezenta sira-nia nasaun CPLP, ne’ebé iha Timor-Leste ho espíritu amizade, jogu justu, no nu’udar maun-alin luzófona.

Jogu sira-ne’e fila-fali hafoin paradu naruk ida dezde 2018, tanba mundu ne’ebé iha turbulénsia maka’as, pandemia globál sira, krize ekonómiku sira, no funu sira ne’ebé naruk iha Ukránia, Gaza, Síria, Líbanu, Iraun, no parte sira seluk hosi Médiu Oriente ne’ebé kontinua dezafia estabilidade, pás, no reziliénsia hosi nia povu sira.

Hahú fali selebrasaun juventude, kultura, no desportu ida-ne’e, hanesan símbolu esperansa nian. Ho espíritu ida-ne’e, prezidente Republika hato’o nia parabéns sinseru ba Asosiasaun ba Empreendedorizmu no Jestaun Kulturál Timor-Leste (AEGCTL), ne’ebé lidera hosi ninia Prezidente, Mirabilia F. Sarmento, no ninia membru sira hotu, ba sira-nia dinamizmu, aten-barani, no vizaun hodi organiza festivál multikulturál ida-ne’e. Kultura no desportu la’o hamutuk bainhira ko’alia kona-ba juventude, koezaun sosiál, inkluzaun, no dezenvolvimentu.

“Ha’u hato’o mós ha’u-nia apresiasaun ba envolvimentu no apoiu institusionál husi Governu, partikularmente Ministeru Nélio Isaac Sarmento, Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, no Milena da Costa Rangel, Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN nian, ne’ebé sai ha’u-nia kompañeiru iha eventu ida-ne’e iha ninia knaar nu’udar Inan-sarani ba Festivál ida ne’e,” Ramos-Horta hato’o nia apresiasaun

Maluk Atleta sira no Membru Delegasaun Desportu sira, Desportu maka lian universál ida. Ida-ne’e halibur, eduka, no transforma. Valór olímpiku sira kona-ba exelênsia, amizade, no respeitu maka prinsípiu sira ne’ebé hakarak haree buras iha  foin-sa’e sira nia leet.  Tanba semana ida ne’e, juventude CPLP nian halibur hamutuk iha Dili- la’ós atu kompete de’it maibé atu fahe istória, mehi, no kultura sira.

“Fitun Fest hanesan selebrasaun furak ida ba diversidade no konverjénsia ne’ebá. Ida-ne’e hanesan momentu istóriku ida ba Timor-Leste: ba dala uluk ita sai uma-na’in ba Jogu Desportu CPLP nian, no ita hein atu simu eventu desportivu no olímpiku rejionál no internasionál barak liután iha future,” dehan Ramos.

“Ita mós moris daudaun iha kapítulu foun ida iha Timor-Leste nia afirmasaun internasionál: iha tinan ida-ne’e, ita-nia nasaun selebra, la’ós de’it tanba ita sai uma-na’in ba Jogu sira-ne’e, maibé mós tanba espetativa ba ita-nia adezaun formál nu’udar Estadu-membru ba dala 11 hosi Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku nian (ASEAN), durante Simeira Outubru nian iha Kuala Lumpur,”nia esplika.

Tanba ne’e Timor-Leste hela pasu ida atu alkansa marku ida-ne’e, enkuantu kontinua hala’o knaar ida ne’ebé ativu no responsável iha CPLP. Afiliasaun duplu ne’e hametin Timor-Leste nia pozisaun estratéjiku nu’udar ponte entre Sudeste Aziátiku no mundu Luzófonu.

Fitun Fest la’ós de’it eventu kulturál ida, ida-ne’e maka plataforma ida atu fahe valór komún sira no vizaun sira dezenvolvimentu sustentável nian.  Ida-ne’e aliña ho Timor-Leste nia estratéjia dezenvolvimentu nasionál no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS), promove inkluzaun, kriatividade, no inovasaun.

Ramos-Horta Subliña Eventu ne’e mós nu’udar knananuk ba diversidade kulturál povu CPLP nian.  Liuhusi atuasaun artístiku sira, espozisaun arte nian, feira artezanatu sira, “no ami-nia fatin kafé emblemátiku nian, símbolu moris ida hosi ami-nia eransa no ospitalidade, ami selebra saida maka halo ami sai úniku, maibé iha ligasaun”.

Xefe Estadu fiar katak linguajen no espresaun kulturál sira tenke sai ponte, la’ós barreira.  Iha era kompleksidade globál, importante tebes atu hametin kooperasaun no komprensaun mútua.

“Tanba ne’e maka ami konvida ami-nia belun no parseiru sira atu hamutuk ho ami iha viajen selebrasaun kulturál, juventude, desportu, no solidariedade ida-ne’e,” nia afirma.

Nia esplika Timor-Leste halo investimentu sira ne’ebé sériu no sustentável iha future, Infraestrutura desportu ho kualidade, inklui futuru Estádiu Nasionál iha Dili, Espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato no dezenvolvimentu Portu Baía Tíbar foun, Modernizasaun dijitál liuhosi to’o hosi fibra ótika submarinu nian, Rede estrada no enerjia ne’ebé hakbesik komunidade sira no habadak distánsia.

Nia esplika liu tan, Timor-Leste ohin loron rekoñesidu hanesan nasaun estabilidade no pás nian. “Ami konsideradu hanesan nasaun demokrasia forte ba dala 7 iha Ázia no Austrálasia, no iha tinan 2025 ami okupa pozisaun ba dala 43 iha Índise Liberdade Imprensa Mundiál”.

Tanba ihaTimor nia sistema legál no konstitusionál, laiha pena de morte, laiha prizaun perpétua, no laiha toleránsia ba tortura. Detensaun arbitru, violénsia polítika ka relijioza, krime organizadu, tráfiku droga ka konsumu lahó restrisaun, no naok armadu la akontese iha Timor nia realidade moris.

“99.6% hosi ami-nia sidadaun sira maka Katóliku, ne’ebé pratika moris iha armonia tomak ho musulmanu, protestante, no minoria relijioza sira seluk. Ami maka sosiedade ida ne’ebé pluralista, tolerante, no akollidu (kontente hasoru ema), ne’ebé komprometidu tebes ho direitus umanus,” nia dehan.

Iha ambiente seguru, pasífiku no demokrátiku ida-ne’e, Timor kontinua simu projetu foun sira, programa sira, no parseria sira iha kooperasaun kulturál, sosiál no desportiva, enkuantu hakle’an Timor nia ligasaun rejionál no internasionál sira, iha CPLP, ASEAN, iha Ázia tomak, no globalmente.

Atleta joven sira, artista sira, no kriadór sira, Espera festivál ida-ne’e sai hanesan ponte ida ba domin no palku ida hodi fahe hanoin, kriatividade, no amizade entre povu sira iha  komunidade

Xefe estadu hakarak hafoun nia gratidaun ba sira hotu ne’ebé halo enkontru memorável ida-ne’e sai posivel, liuliu Asosiasaun Estudante no Antigu Estudante Timor-Leste nian iha Kuba (AEGCTL), ne’ebé sira-nia dedikasaun sai fundamentál ba susesu eventu ida-ne’e nian,

“Ha’u enkoraja ema hotu atu kontinua apoia no valoriza FITUN FEST, ne’ebé sai beibeik hanesan símbolu kriatividade no unidade iha mundu luzófonu,” Prezidente Enkorja ema hotu. Bem-vindu mai Timor-Leste  rai luta no pás, korajen no esperansa ida-ne’e, iha-ne’ebé lian portugés no ita-nia kultura komún sira buras nafatin ho orgullu no dignidade

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here