
Reportajen Umbelina dos Reis
Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), realiza atividade konaba kolokiu ba media ho tema “media sai ajente ba transformador ba lian ema ho defisiénsia nian.” Objetivu hosi atividade ne’e atu habelar informasaun ba publiku konaba ema ho defisiénsia (EhD), sira nia lian tanba instituisaun balun seidauk iha asesibilidade ba EhD no sei hetan diskriminasaun iha publiku.
Diretor Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) Cezario da Silva hateten, media nia papel importante ba ema ho defisiénsia (EhD), tanba liuhosi media publiku bele hatene konaba asuntu prinsipal EhD nia tanba asuntu ba ema ho defisiénsia ne’e vulneravel liu. EhD maioria vulneravel liu ba sosiedade balun nia hahalok no asaun sira.
“Dala-barak sosiedade nia pensamentu ba ema ho defisiénsia katak sira labele halo buat ida maibé so merese deit hodi hetan apoiu ka tulun. Tan ne’e atu harahun sosiedade nia pensamentu hirak ne’e presiza liuhosi media nia tulun hodi fahe informasaun ne’ebe pozitivu katak labele husik ema ida iha kotuk maibe sura ho ami.” Dehan Diretor Ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) Cesário da Silva ba Jornalista sira iha edifísiu ADTL, Mascarinhas, kinta-feira, 26/02.
Nia dehan, ema ho defisiénsia iha tipu ne’ebe diferensa, tanba ita halo komparasaun media bele halo mudansa ba EhD tanba tempu uluk familia barak mak subar nia oan ka familia ne’ebe defisiénsia iha uma laran deit maibe tulun no korajen hosi media EhD balun bele asesu ba publiku.
“Dadus ba ema ho defisiénsia (EhD), iha 2022 EhD ne’ebe mais vulneravel liu numeru 17 mil, maibé EhD ne’ebe kondisaun normal oituan ne’e numeru 93 mil.” Nia informa.
Nia dehan, liuhosi media nia advokasia kobertura ba ema ho defisiénsia (EhD), iha área remotas ikus mai publiku tau atensaun ba EhD ne’e hanesan heroi ida tanba liuhosi media nia publikasaun ikus mai EhD bele hetan atensaun iha publiku. Nune’e media kontinua esforsu oinsá para ema hotu bele moris hanesan no kore EhD hodi marjinalizadu. Tanba EhD balun familia sira subar ba publiku, balun laiha kadeira roda ba sira hodi fasilita no movimentu ba mai.
Nia konklui, instituisaun balun laiha asesibilidade ba ema ho defisiénsia (EhD), sira no EhD mos seidauk bele asesu ba transporte publiku tanba kadeira roda mikrolete tula labele. Nune’e media nia papel bele sai tilun, matan, ibun no lian ba ema lian laek sira.
Iha fatin hanesan membru konsellu imprensa Timor-Leste (KI), konsilleira Isabel Fernandes hateten, objetivu hosi kolokiu ne’e atu habelar informasaun konaba inkluzaun ema ho defisiénsia ba instituisaun media sira nune’e bele muda pensamentu publiku nia konaba direitu ema ho defisiénsia (EhD) sira nian. Tanba ko’alia konaba media sai ajente ba transformador ba lian ema ho defisiénsia nia.
“Media mak bele halo pratikante ba ema ho defisiénsia, media tenki iha hanoin no pratika halo mudansa ba iha sosiedade no kontribui ba ema ho defisiénsia (EhD). Tanba iha instituisaun publiku balun seidauk iha asesibilidade ba ema ho defisiénsia seidauk sufisiente, tan-ne’e media nia observasaun iha terenu importante.” Nia dehan.
Nia informa, publiku tenki respeita ema ho defisiénsia (EhD), tanba sira mos iha direitu tomak atu hetan atendimentu ne’ebe diak iha publiku.tanba instituisaun balun seidauk iha asesibilidade ne’ebe diak ba EhD no dala-ruma sira hetan diskriminasaun.
“Tanba Dezenvolvimentu iha sidade lao ona, maibé ema balun seidauk iha hanoin konaba fasildade ba ema ho defisiénsia nian, tanba edifisiu balun andar oinsa EhD bele asesu, ema ruma seidauk iha hanoin konaba problema ne’e. ” Nia dehan.









