Home Justisa Konsellu Superiór MP Aplika Sansaun Disiplinar ba Ofisiál Justisa Rogério, JU,S: Sansaun...

Konsellu Superiór MP Aplika Sansaun Disiplinar ba Ofisiál Justisa Rogério, JU,S: Sansaun la Proporsionál 

37
0
Doc.JU,S

Reportajen Silvino Freitas

Relasiona kazu asédiu seksuál ne’ebe komete husi ofisial justisa ne’ebe akontese iha kareta privadu arguidu ba vítima, nune’e Ministériu Públiku foti ona desizaun disiplinár ba autor kometidu lihusi supensaun ba autor ofisiál justisa Rogério Viegas Vicente ba fulan 4, husi keixa ne’ebe hatoo husi Juridico Social (JU,S), maibé desizaun disiplinár nee la proporsionál ho gravidade konduta, nune’e JU,S sei halo rekursu ba tribunál atu kestiona sansaun disiplinar ne’ebe fo husi konsellu disiplinar ba prokuradór kometidu asédiu seksuál.

Liuhusi komunikadu ne’ebe Neon Metin asesu iha ofisiál media JU,S haktuir, asédiu seksuál ne’e akontese iha fulan-Marsu tinan-2025 ne’ebé komete husi prokuradór ida iha kareta laran Ministériu Públiku nian, iha oras serbisu no prokuradór uza ninia pozisaun hodi aproveita vítima, maibe autor ba kazu asédiu seksuál nee koko oferese osan ho obrigatóriu atu vítima labele denúnsia ba publiku aktu ne’ebe nia komete ba vítima, nunee JU,S Jurídico Social konfirma katak iha Juñu 2026, Konsellu Superiór Ministériu Públiku foti desizaun disiplinár hodi determina suspensaun ba prokuradór Dr. Rogério Viegas Vicente ba fulan haat (4), no desizaun ne’ebé publika iha Jornál Repúblika iha fulan hanesan, Desizaun ne’e rezulta hosi keixa ida ne’ebé hato’o iha jullu 2025 hosi vítima feto ida reprezenta hosi ninia advogadu hosi JU,S, bazeia ba alegasaun katak vítima hetan asédiu seksuál husi prokuradór ida, ne’ebé uza nia podér liu hosi troka ho aktu seksuál hodi hetan  apoiu jurídiku.  

“Ami sente satisfeitu natoon tanba, ikus mai, iha ona desizaun disiplinár ida. Maske han tempu naru’uk liu no ami rekoñese katak membru Konsellu sira Superiór Ministériu Públiku hatudu korajen hodi, ikus mai, deside atu fó sansaun ba prokuradór ida ne’ebé viola devér fundamentál sira tanba halo asédiu seksuál hasoru ema ida” hatete Dra. Maria Agnes Bere, Ko-Diretora no Advogada JU,S nian iha komunikadu ne’ebe Neon Metin asesu, (10/07).

Komunikadu nee hateten, JU,S konsidera katak sansaun ne’ebé aplika la proporsionál ho gravidade konduta nian. Estatutu Ministériu Públiku rasik fó orientasaun klaru kona-ba gravidade infrasaun sira no sansaun ne’ebé korresponde ba hahalok sira, JU,S la iha dúvida ida katak konduta ne’e tenke klasifika nu’udar muito grave, tanba Diferénsia balun hatudu JU,S nia preokupasaun ba falta konsiderasaun seriedade hosi Konsellu: iha rai ida ne’e, dosente universitáriu ida komete konduta ne’ebé menos grave simu suspensaun tinan rua, maibé prokuradór ida profisaun ne’ebé tenke garante ba lei simu de’it sansaun suspensaun fulan haat. Ne’e hatudu katak Konsellu Superiór la konsidera konduta sira-nia gravidade, inklui abuzu podér, uza sasán Estadu no viola direitu hosi membru komunidade ne’ebé buka asesu ba justisa.

JU,S mós preokupa tebetebes ho faktu katak, durante prosesu tomak, vítima ho JU,S la hetan konsiderasaun nu’udar  pozisaun ka interese iha prosedimentu. Ida ne’e kontraria direitu prosesuál báziku sira ne’ebé lejislasaun administrativu jerál no lejislasaun aplikável seluk garante ba nia, ne’ebé fó ba keixoza direitu atu partisipa no atu hetan informasaun kona-ba prosesu ida ne’ebé diretamente relasiona ho nia.Vítima sai arguida fali durante tempu ne’ebé Konsellu sei halo prosesu dixiplinár. Vítima sai alvu ba alegasaun falsu sira hosi prokuradór ne’ebé autór no nia rasik hetan akuzasaun krime — hodi fila ninia pozisaun iha prosesu, husi keixoza ba arguida. Ho apoiu husi JU,S, prosesu-krime ne’e ikus arkivu, tanba hatudu ho klaru iha Tribunál katak la iha prova natoon atu sustenta akuzasaun krime ruma kontra vítima asédiu seksuál.

“JU,S husu ona, liuhosi rekerimentu formál,relatóriu prosesu dixiplinár nian atu bele avalia no halo análize atu deside karik sei halo rekursu ba tribunál hodi kestiona proporsionalidade ka adekuasaun sansaun dixiplinár nian. JU,S mós sei kontinua fó apoiu ba vítima iha ámbitu prosesu krime ne’ebé sei iha fáze inkéritu nia laran” haktuir komunikadu JU,S nian.

Kazu ne’e la’ós úniku iha Timor-Leste ne’ebé envolve alegasaun autór judisiál iha kazu asédiu seksuál. Iha kazu  ida seluk alega komete hosi juíz ida husi Tribunál Rekursu ne’ebé sei pendente iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál to’o agora, besik tinan 2. Tuir informasaun JU,S iha relatóriu instrusaun konklui tiha ona iha tinan kotuk. JU,S sei tetu hela posibilidade atu lori asaun judisiál ida atu obriga Konsellu atu remata prosesu ne’e.

Ho esperansa JU,S nian katak iha futuru, kazu sira ho natureza dixiplinár hasoru autór judisiál sei prosesa ho lalais liu no transparente liu. Transparénsia ba prosesu nafatin bele iha no bele nafatin respeitu konfidensialidade relasiona ho informasaun espesífiku ba aktu sira iha prosesu dixiplinár laran ne’ebé labele duni fó sai ba ema seluk, ne’ebé la iha relasaun ho prosesu sira. Ministériu Públiku tenke aplika rigór liután bainhira ezamina kualkér alegasaun kriminál ne’ebé aprezenta kontra ema ida ne’ebé hato’o tiha ona keixa kontra prokuradór ida. Iha kazu ne’e, JU,S iha preokupasaun katak ikus Ministériu Públiku sai instrumentu atu akuza vítima ho injustu, hodi uza la loos autoridade públika hodi persege vítima no gasta arbiru rekursu Estadu nian. Vítima sira ne’ebé halo denúnsia hasoru ema iha pozisaun podér iha setór justisa tenke fiar katak instituisaun justisa sira sei trata sira-nia keixa ho seriedade, lalais no justisa ne’ebé sira merese no sei proteje atu sira la sai alvu ba perseguisaun.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here