Home EduTek MESSK Lamenta ho PNTL Halo Buksa Apreensaun no Detasaun Reitor UNTL

MESSK Lamenta ho PNTL Halo Buksa Apreensaun no Detasaun Reitor UNTL

516
0
Ministériu Ensinu Superior Siénsia Kultura (MESSK), (Foto-David)

Reportajen David da Costa

Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), liu-husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal Nasional ezekuta mandadu Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) ho NUC 086/25-PNSIK hodi halo buska, apreensaun no detensaun ba Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) João Soares Martins no Vise Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál inklui kargu xefia na’in haat. Ministériu Ensinu Superior Siénsia no Kultura (MESSK), lamenta ho detensaun husi Polísia ba Reitór UNTL, vise Reitór no kargu xefia nain haat.

Ministériu Ensinu Superior Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa, hatete, karik sira halo aktu ruma ladún di’ak iha universidade UNTL, tuir loloos Tribunál fó karta ba Reitór João Soares Martins ho nia estrutura kargu xefia sira nune’e sira bele ba halo presta deklarasaun iha Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL).

“Hanesan Ministru nune’e mós hanesan Timoroan lamenta ho situasaun ne’e, se Tribunál hatene katak sira halo aktus ruma la di’ak iha UNTL, loloos haruka karta ba sira no bolu sira presta deklarasaun, maibé horseik polísia ba halo detensaun ba sira ne’e, detensaun ida ha’u lamenta,” dehan Ministériu Ensinu Superior Siénsia no Kultura, ba jornalista sira iha palásiu Governu, Kuarta 14/01.

Tanba tratamentu ba sira la’ós hanesan profesór sira universitariu, sira la halo krime boot ruma, se krime boot mós lei iha kondena sira mais prosesu halo detensaun ba sira mak hanesan Ministru  lamenta, tebes ho atuasaun ne’ebe maka PNTL halo  ne’e.

Nune’e mós Kona-ba problema ne’e, Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão mós husu ba MESSK atu haree ho sériu, nune’e situasaun sira ne’e labele akontese beibeik iha universidade Timor-Leste.

“Ohin iha Konsellu Ministru ha’u relata no Primeiru Ministru husu atu haree situasaun ida ne’e ho sériu, ita labele kontinua beibeik ho situasaun sira hanesan ne’e iha ita nia país ne’e,” nia subliña.

Nia salienta, mesmu Reitór ho nia vise inklui kargu xefia nain 4 hetan detensaun, maibé  la iha impaktu ba prosesu aprendizajen. Tanba ne’e prosesu aprendizajen la’o normál no ida ne’e la fó impaktu, tanba sira kaer Reitór ho nia vise Reitór.

Rekorda katak Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), liu-husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal Nasional ezekuta mandadu Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) ho NUC 086/25-PNSIK hodi halo buska, apreensaun no detensaun ba Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) João Soares Martins no Vise Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál inklui kargu xefia na’in haat seluk. 

Iha horseik por vota tuku 09:00 dader Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál  desloka ba UNTL hodi halo buska, apreensaun no detensaun ba Reitór UNTL João  Martins no Vise Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál inklui kargu xefia na’in-haat seluk, tanba iha indisiu ba krime falsifikasaun dokumentu no anotasaun téknika.

PNTL halo buska, apreensaun no detensaun ba suspeitu sira ne’e separadamente hanesan Reitór UNTL Joao Martis nia iha dader ne’e ho vontade koopera justisa ba Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál hodi entrega aan hodi submete ba detensaun.

Enkuantu, Vise Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál inklui kargu xefia na’in haat seluk polísia ba foti obrigatóriente iha sira nia servisu Universidade Nasionál Timor-Leste bazeia ba mandadu husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili ho NUC 086/25-PNSIK nune’e halo detenssun ba sira.

Hafoin remata buska no apreensaun ba Reitór UNTL no Vise Reitór inklui kargu Xefia na’in haat nia uma polísia lori kedan suspeitu nain lima vise Reitór no kargu Xefia na’in haat ba edifisiu Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál Komandu Jerál PNTL Kaikoli hodi submete ba prosesu identifika, hafoin ne’e detein sira durante oras 72 hodi aprezenta ba Ministeriu Públiku hodi submete ba prosesu judisiáriu iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili.

Antes ne’e mós Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál ezekuta mandadu Judisiál hodi halo buska, apreensaun no detensaun ne’e, tanba Reitór UNTL João Martins no Vise Reitór inklui kargu Xefia na’in haat, tanba interveniente sira presumível ba krime falsifikasaun dokumentu ka notasaun téknika, ne’ebé akontese iha 2024. Violasaun ne’e previstu iha artigu 303 husi kódigu penál Timor-Leste nian.

Entretantu, tuir Artigu 303 (Falsifikasaun ba dokumentu ka notasaun téknika) alíña 1 katak, Ema ne’ebé, ho intensaun atu halo aat ba ema seluk ka Estadu, ka atu hetan ba sira nia an rasik ka ba ema seluk, benefísiu ilejítimu: 

a) Fabrika dokumentu falsu ka notasaun téknika, falsifika ka altera dokumentu ida, ka abuza asinatura hosi ema seluk hodi kria dokumentu falsu.

b) Hateten ho falsu faktu legalmente relevante iha dokumentu ida ka notasaun téknika; c) Falsu atestadu, bazeia ba koñesimentu profisionál, tékniku, ka sientífiku, kona-ba kondisaun fíziku ka mentál ka kualidade ema ida nian, animál, ka sasán; 

d) Uza dokumentu ruma ka notasaun téknika sira ne’ebé refere iha parágrafu anteriór sira, fabrikadu ka falsifika ka hasai hosi ema seluk; sei hetan pena prizaun to’o tinan-tolu ka multa.

Alínea 2) Kualkér asaun disruptiva iha dispozitivu tékniku ka automátiku ne’ebé maka hetan influénsia ba rezultadu notasaun nian hanesan ho falsifikasaun notasaun téknika nian. Alínea 3) Kualkér tentativa bele hetan kastigu.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here