Home Notisia Iha TL Komunidade Uma-Kain 51% Seidauk Asesu Bee Moos ho Kualidade Husi...

Iha TL Komunidade Uma-Kain 51% Seidauk Asesu Bee Moos ho Kualidade Husi Governu

301
0
Plataforma Nasionál Besi Timor-Leste (PN-BESI-TL) halo konferénsia imprensa (Foto-David)

Reportajen David da Costa

Iha Sensus tinan 2022, Iha Timor-Leste Komunidade uma-kain 51% seidauk asesu bee moos tratadu torneira públiku no kanalizasaun bee ba uma husi governu ho kualidade. Tanba ne’e maka Plataforma Nasional Besi Timor-Leste (PN-BESI-TL) husu ba nunu governu atu investe ba setór Bee moos tanba ida ne’e direitu baziku ema nian.

Koordenadór Jerál Plataforma Nasional Besi Timor-Leste (PN-BESI-TL),  Januario Amaral, hatete,  Governu tenke halo reflesaun ona, Tanba Timor-Leste kompleta ona 24 anos luta ba libertasaun povu kompara ho luta liberstasaun patria sira nain rua hanesan maibé povu barak maka seidauk asesu ba bee moos ne’ebe maka ho kualidade.

“Ita hotu tenke halo ona reflesaun to’o 24 anos luta ba libertasaun povu ne’e, tanba sa maka povu kontinua asesu bee ida ne’ebe maka la’o ho kualidade, tanba iha dadus sensus 2022 iha komunidade uma-kain 51% la asesu ba bee mos ne’ebe maka tratadu, siginifika tantu iha torneira publiku inklui kanalizasaun direita ba  uma,” dehan Koordenadór Jerál PN-BESI-TL Januario Amaral, iha Kampaun Asosiasaun HAK Farol, Kinta 19/03.

Maibé Dezafeiu ka problema boot ne’ebe maka kontribui komunidade sira la asesu ba bee moos ho kualidade ne’e tanba hahú husi primeiru governu  to’o nunu governu seidauk prioritiza asuntu bee moos iha nivel politika so hakerek  deit iha dokumentus dehan prioritiza ba bee moos maibé iha asaun pratika laiha.

Bee moos direitu baziku ema nian no mós garante moris  dignu no saudavel ba povu liu husi asesu ba Bee, Saneamentu no Ijiene. Konstituisaun, konvensaoens insternaisonais, lei, dekreitu lei, Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional- PEDN 2011-2030, ho politikas publikas ne’ebe liga ho asuntu bee no saneamentu nu’udar baze fundamentu Estadu  nian liu husi Governu atu garantia sidadaun sira nia direitu fundamentu asesu bee moos, saneamentu no ijiene ida ne’ebe seguru, sustentabel no inkluzivu. 

No iha Programa IX Governu konstitusional nian iha 3.3 hateten katak Investimentu ba asesu Bee moos no Saneamentu Báziku labele adia (ka dada) tan. Laiha infrastrutura ida ne’e mak sei afeta ba saúde públika ka hada’et moras, mate no dezenvolvimentu la di’ak ba labarik sira maibé iha asaun pratika laiha.

Porta voz  Plataforma Nasional Besi Timor-Leste (PN-BESI-TL), Saturino Ximenes Belo, dehan, iha Rezultadu husi Sensus 2022 Uma kain ne’ebe asesu ba Torneira Publiku hamutuk 39.5%, Uma kain ne’ebe Torneira instala iha uma laran 10.2% no Uma kain ne’ebe kontinua utiliza ou asesu ba Mota, Bee Matan, Lagoa, Kollam no Irrigasaun hodi utiliza ba nesesidade oron-loron nian hamutuk 8.7% no Koleta Udan Been 0.2%. Iha Sensus 2022 ne’e hatudu katak kuaze uma kain besik 51.3% mak seidauk asesu ba bee tratadu torneira públiku no kanalizasaun bee ba uma.

Iha rezultadu monitorizasaun Asosiasun HAK iha tinan 2024 ba iha Suku 56, Aldeia hamutuk 338 ho Totál Populasaun 308,213, Uma Kain hamutuk 66,363, Mane hamutuk 156,250 no Feto hamutuk 151,963. Husi rezultadu refere hatudu, Uma Kain ne’ebé asesu ba kanalizasaun ho totál 46,210 (70%), Uma Kain ne’ebé asesu ba bee matan ho totál 9,849 (15%) no Uma Kain ne’ebé asesu ba bee posu ho totál 10,304 (15%).

Parseiru Dezenvolvimentu sira investe tokon $169.8 iha setór fornesimentu bee-moos Timor-Leste nian durante periodu ida-ne’e, maibé sei kontinua nafatin relata ho dezafiu iha sustentabilidade. Husi asesmentu sira ne’ebé halo ho parseiru dezenvolvimentu  hanesan UNICEF, WHO, WaterAid, Plan International, Partisipa, CVTL, World Vision, ADRA, UNDP+COICA, SIMILE, CARE International no ADB.

“Ami nota katak projetu sira husi parseiru dezenvolvimentu sira hasoru dezafiu signifikativu no interligadu bainhira implementa projetu abastesimentu bee iha Timor-Leste hanesan ezemplu difikuldade jeografia no téknika, liga rai iha Timor-Leste ne’ebé maioria foho, defikulta iha prosesu instalasaun kadoras, rekursu bee limitadu liga ba  fonte bee durante ne’e mak (bee-matan, bee posu/bee rai okos), iha tempu hanesan la konsege halo, programa kuda bee liu husi trava kdalak/bee dalan, debu, infiltra saun posu no teras,” Nia dehan

Nia haktuir, situasaun sira ne’e aumenta grave liután bainhira hasoru mudansa mudansa klimátika ne’ebé rezulta rai manas naruk, bee matan sira maran hotu no Inundasaun estraga infrastrutura no kauza kontaminasaun ba bee matan. Dezafiu seluk mak rekursu umanu, rekere abilidade espesializadu ba sistema dezeñu ne’ebé apropriadu ba terrenu ne’ebé difisil ho fonte variavel.

Alende ne’e, dezafiu institusional & governasaun, hanesan exemplu; limitasaun kapasidade, instituisaun governu liu-liu iha nivel munisípiu to’o suku dala barak falta esperiénsia téknika, rekursu finanseiru, no mão-de-obra ba planeamentu, supervizaun implementasaun, regulamentu, no jestaun ba tempu naruk. 

Maibé mos falta responsabilidade, liga ba koordenasaun entre ministériu iha nivel nasionál sira, autoridade munisipál sira no estrutura jestaun komunitária hanesan konsellu Suku, Grupu Uza Bee bele fraku, hodi hamosu atrazu no lakuna. 

Iha sorin seluk, kestaun sustentabilidade finanseira mos prejudika ba sustentabilidade husi projetu sira ne’e ho kustu kapital aas ba konstrusaun inisiál, aumenta tan ho kolesaun tarifa limitadu, sai susar tebes atu asegura nia kustu operasaun no manutensaun.

Tanba susar atu estabelese no implementa sistema taxa utilizadór sustentável tanba kiak, falta kultura pagamentu, laiha sentimentu nain ba obra, no fraku kapasidade jestaun iha nivel komunidade, torneira publika hirak ne’ebé mak hari la inkluzivu inklui Grupu Maneja Fasilidade (GMF) kontinua laiha balansu jeneru.

Nia esplika iha esperiénsia durante ne’e parseiru sira dala barak foka liu ba infrastrutura foun, sira lakohi atu kontinua no la kobre ba kustu operasionál no manutensaun. Maske alokasaun orsamentu governu nian ba setór bee, liuliu ba Operasaun no Manutensaun, dala barak la sufisiente atu responde ba sistema fornesimentu bee iha fatin-fatin.

Tanba iha Orsamentu Jeral Estadu 2026, ba Setor bee no saneament, Governu aloka hela tokon $25,8 ba programa bee no saneamentu. Finansiamentu mai liuliu husi Fundu Infraestrutura (tokon $10.7), Ministériu Obras Públikas (tokon $6.1 milloens), transferénsia ba Bee Timor-Leste, E.P. (tokon $6), no dotasaun ba RAEOA, Ataúro, no autoridade munisípiu sira (tokon $9,1). 

Maibé rekursu sira ne’e reafirma kompromisu Governu nian atu habelar Programa Espansaun Infraestrutura Bee no garante asesu ekuitativu ba bee potavel iha nasaun laran tomak. No orsamentu ba Munisípiu sira laiha Orsamentu ba kategoria Kapitál Dezenvolvimentu no Kapitál Menor so iha de’it mak orsamentu ba Salariu Vensimentu no mós Beins Servisu inklui orsamentu ba Servisu Munisipál Agua, Saneamentu e Ambiente (SMASA) kontinua laiha alokasaun orsamentu espesifiku ba Operasaun Manutensaun ba Bee no Saneamentu.

“Tanba ne’e, Ami husu ba Governu atu investe ba setór Bee moos, Saneamentu no Ijiene liu husi Orsamentu Jerál do Estadu (OJE 2027) mínimu purvolta 3% hodi materializa Programa IX Governu nian ne’ebé sita iha 3.3 Investimentu ba asesu Bee moos no Saneamentu Báziku labele adia (la adia) tan,” Sira husu.

Husu mos ba Ministériu das Obras Públika (MOP) no Ministériu Administrasaun Estatal (MAE), atu garante Sustentabilidade fornesimentu Bee moos ba Komunidade sira, liu-liu iha area rurais mak presiza iha alokasaun OGE ba Munisípiu sira liu-liu alokasaun Orsamentu kategoria ba Operasaun  Manutensaun ne’ebé adekuadu

Maibé inklui ba Servisu Munisipál Agua, Saneamentu no Ambiente (SMASA) presiza halo rekrutamentu fila fali ba pesoál Funsionáriu Postu Administrativu (FPA) atu bele apoiu no monitoriza sistema sira, inklui reforsa Grupu Maneja Fasilidade (GMF) iha area rurál. Presiza Halo ona Revizaun ba Dekretu Lei No. 04/2004

Nune’e mos ba Ministériu das Obras Públika (MOP) inklui Ministériu da Agrikultura, Pescas, Pecuaria e Floresta (MAPPF) atu aumentu iha alokasaun Orsamentu Jerál do Estadu (OGE 2026) ho adekuadu ba atividade Konservasaun rekursu bee (bee ulun) sira nune’e bele salva udan been infiltra ba rai laran hodi fornese bee ba bee-matan sira iha territóriu tomak.

No inklui hahú investe ba konstrusaun barrajen iha territóriu laran atu bele prezerva no sai hanesan armajenamentu ba udan been hodi bele garante fornesimentu Bee ne’ebe sustentável ba komunidade inklui setór Agrikultura no mós hamenus risku afetasaun ba Mudansa Klimátika iha Timor-Leste.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here