Reportazen Zevonia Vieira
Relasiona ho loron mundial Direito Sira Konsumidor nian, liu hosi komunikadu imprensa ne’ebe Neon Metin asesu TANE konsumedor hatente maske iha iha situasaun konfinamentu nia laran, TANE nafatin ho imi.
“Ami kontinua apoiu Timor oan hotu liu housi telefoni, email no Facebook, atu imi nia direitu bele hetan respeitu nafatin”.
Ba TANE loron-loron komemora hela deit loron konsumidor sira nian, liu hosi ninia serbisu iha defeza makaas ba direitu no lejitimu interesse konsumidor sira nian.
Iha komunikadu imprensa TANE deklara katak desde existe asosiasaun informa no apoiu ona konsumidor sira ne’ebé kontaktu TANE, hodi aprezenta sira nia duvida no reklamasaun no hakotu sira ninia problema konsumo nian, ho esforsu mediasaun ho fornesedor sasan no servisu sira no fo hatene ba autoridade kompetente sira wainhira nesesariu.
Nune mos importante inisiativa edukasaun no formasaun sira ne’ebe TANE halao ho “TANE sai ba dalan” ba joven universitariu sira no ba komunidade sira iha merkadu no centro koemrsial sira, halao mos sesaun informativa ba konsumidor no fornesedor servisu sira hodi compromete no kumprimentu ba Lei sira.
TANE apela ba konsumidor sira katak wainhira imi nia direitu ema la respeita no imi nia interesses ema viola, kontaktu mai TANE konsumidor nia centro atendimentu ne’ebe bele fo apoiu, prezensial no liu hosi distansia, hodi bele fo solusaun ba imi nia konflitu iha konsumu.
Visita website TANE nian hodi bele hetan kontaktu sira no bele hetan asesu ba informasaun klean liu kono ba ita nia direitu.
Sai konsumidor ne’ebe informadu diak, kosiente, kritiku no responsável. Hamutuk ita hari iha Timor-Leste relasaun konsumu ida ne’ebe ekilibradu liu no justu.
Iha loron 15 Marsu 1962 Prezidente Estadus Unidos Amerika, John F. Kennedy halo diskursu kona ba inportansia ba kosnsumidor sira, ne’ebé sai marka fundamental ba defeza direitu konsumidor sira nian iha mundo tomak. “ ita hotu hanesan consumidor” tenik, no iha “ direitu ba informasaun, ba seguransa, livre atu hili no ema bele rona”
Direitu konsumidor sira nian ba atu hetan informasaun fundamental iha protesaun ba konsumidor sira, TANE destaka aspetu prioritariu mak hanesan asesu ba lebel iha lian português ou tetun iha genuru aihan hotu – hatene ingrediente sira, nia origin no indikasaun sira atu uza, fundamental ba konsumidor sira hodi bele hili lolos. vIndikasaun ba validade ba genuru aihan sira nian – produto aihan barak mak la iha nia data validade iha lebel, ne’ebé tau risku bot ida ba saude no seguransa konsumidor sira nian no tau folin ba sasan no servisu sira housi parte ajente ekonomika sira nian seidauk iha pratika diak. Gestaun diak ba orsamentu konsumidor sira nian, no sira nia konsiansia iha merkadu, depende ba hatene antes ho forma lolos folin sasan sira ne’ebé sira hanoin atu hola