Home Notisia Demokrasia Lao Diak, Hadia Jestaun Eleisaun

Demokrasia Lao Diak, Hadia Jestaun Eleisaun

592
0
Ekipa AJTL halo entrevista ho Julio Aparacio. [Foto: AJTL | 20.10.2022]

Hakerek nain, ekipa reportajen AJTL

Atu halulik demokrasia iha Timor-Leste hodi garantia elisaun parlamentar periode 2023 lao diak, akademista no estudante unversitariu Timor oan husu Partidu Politiku sira,  hadia jestaun hodi partisipa iha eleisaun parlamentar 2023 nune povu Timor-Leste bele senti valor husi demokrasia nee. 

Tuir akademista Universidade Nacional Timor-Lorosae (UNTL) Faculdade Ciência Sociais (FCS), Julio Aparicio hatete, Timor-Leste konsagra ona demokrásia tuir maneira, no lei CNE nian tuir kongrasaun lei inan timor leste hodi garante eleisaun. Maibé dadaun nee eleitor sira sei nafatin hasoru problema relasiona ho jestaun administrativa eleisaun halo eleitor sira menus atu partisipa iha loron eleisaun hodi fo votu.

“Hau garante katak iha elisaun parlamentar tuir mai nee sei ba povu hotu, tanba estudante sira  sira dala ruma mai hatoo sira nia prekupasaun mak kestaun osan laiha entaun sira deside sei la ba vota, nunee partidu politiku sira tenke esplika didiak atu estudante sira vota ba sira nia futuru”, dehan, Akademista UNTL Julio Aparicio ba Ekipa AJTL iha Kampus Kaikoli, 20/10.

Nia informa, Partidu Politiku sira, dala halo manupulasaun durante kampanya hodi kontra sistema demokrasia, tan nee depois governu ida ba ukun hamosu salah implementasaun ba demokrasia, sala estratéjia, sala  maneira, dala ruma hamosu ditadura administrativu no ditadura halo misaun neebe sira hatudu dadaun nee.

Elisauan ne’e demokrasi maske dala ruma manipulasaun iha suku e aldeia maibé defende ba fiskalizasaun autoridade lokal sira iha aldeia tanba sira nia ema neebé hala’o knaar nuudar demokrási nee rasik, maibe kestaun  nee normal tanba la’os iha timor deit mai iha rai seluk mos hanesan estadu neebe desenvolvidu hanesan interese politika katak atu defende ba povu nia moris diak, nia salenta.

Nia dehan povu timor leste hatudu duni kongrasaun ba demokrasia iha tinan 2012-2017, iha elisaun antisipada povu timor leste hatudu duni kosagrasaun ba demokrasi iha timor leste,

Nunee Akademista nee husu ukun nain sira no lider partidu politiku sira atu hadia hahalok hoi atrai povu partisipa iha feta demokrasi liu husi fasilita transporte votante  sira ba vota iha  sira ida idak nia fatin.

Iha sorin seluk, Antigu Alunu Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL), Fakuldade Ciensia Sosiais (FCD), departamentu Ciensia Politika (CP), Rumão Piedade Mendonça hateten Timor Leste nudar estadu direitu demokratiku neebé adopta sistema politika multi-partidaria no Sistema governasaun semi-prezidensia iha neebé povo mak sei deside nia reprezentate atu tur parlamentu nasional, neebé mak liu husi eleisaun ida neebé livre, sekretu no demokratiku mai husi vontade sidadaun hotu nian.

Tuir Estudante nee nia observasau, Povu timor leste maduru ona iha vida politiku partidarizmu hodi partisipa iha eleisaun parlamenta no prezidensia hodi eleva sira nia diretu ho livremente no sekretu atu eskolla partidu politiku ida mak sira atu fo votu ba.

Iha Eleisaun Parlamentar 2017 liu ba partidu politiku no eleitor sira partisipa iha festa demokrasia ida neebé levre no seguru hodi fo sira votu ba partidu neebé sira rasik eskolla,  no povo maduru ona iha politika estudante Rumao Esplika ba jornalista sira, Kinta (20/10)

Iha eleisaun parlamentar 2017, partidu Politiku sira neebé hakat liu bareira maka partidu FRETILIN, CNRT, PLP, KHUNTO no PD, hafoin forma tia  V, partidu Fretilin la konsege remata lidera gornur tanba hafoin de fulan sia mosu, Fretilin la konsege asegura programa no orsamentu iha parlamentu nasional ho nunee governasaun nee monu tanba forsa politika la maioria iha parlamentu nasional no governu nakfila ba governu gestaun hodi hein ba eleisaun antisipa.

Iha tinan ida nia laran ita vota dala rua iha eleisaun parlamentar 2017 no eleisaun Antisipa neebé realiza iha loron 12 fulan Maiu 2018 hodi forma VIII governu mai husi koligasaun Pre-Eleitoral ho Aliansa Mundansa ba Progresu AMP, mai husi partidu politika tolu mak hanesan CNTL, PLP no KHUNTO mesmu ukun maioria parlamentar too iha dalan Partidu CNRT husik hela nia aliadu rua mak hanesan PLP no KHUNTO no FRETILIN viabiliza too ohin loron Rumão Esplika

Estudante no Juventude dehan  votu ida desidi futuru nasaun ba Mandatu ida, tan nee nia husu ba foinsae sira atu ho fuan boot partisipa iha eleisain 2023 hodi hili reprezentate povu iha parlamentu nasional,

Tuir hau nia hanoin hanesan joventude neebé diak presija kontribuisaun ba hari paz no unidade no respeita ba Liberdade ema hotu nia atu partisipa iha vida politika no kampaña eleitoral too iha eleisaun hodi fo votu ba partidu neebe mak ita eskolla tuir ita nia konsensia rasik katak nia

Nia dehan orgaun Eleioral independente sira hanesan, STAE no CNE presija halo edukasaun sivika ba eleitores foun nomos kria sentru votasaun besik liu ba komunidade sira ho objetivu atu hasae taxa partisipasaun eleitor sira nian iha eleisaun. Tanba geografikamente mairia komunidade sira iha postu administrativu no suku sira hela dok no susar atu asesu ba sentru votasaun.

Estudante Rumão nia prestiva katak, klima tendensia politika rai laran no kazu arte marsiais sei fo amiasa ba eleisaun parlamentar 2023, tanba nee presiza hametin siguransa hodi bele asegura eleisaun nee lao ho seguru.

Alende nee estudante UNTL FCS, Filipio Marques de Jesus, observa konaba eleisaun parlamentar tinan oin ne’e sei mosu rivalidade kompetisaun ne’ebe ida idak mai ho tendensia ne’ebe diferensia, tanba iha partidu ne’ebe foin hari sei kompete ho partidu sira ne’ebe ho figura antigu katak sira involve no kompete beibeik ona iha eleisaun sira ho intensaun atu manan votu konfiansa husi publiku atu hetan oportunidade hodi lidera iha Parlamentu Nasional no Governasaun foun iha 2023 mai.

Kada partidu sei mai ho maneira oioin, instrumentu oioin, esperensia lideransa oioin ne’ebe sira sei hatoo iha kampaña politika nian Informa  Akademista no Juventude Filipio Marques de Jesus, iha kampus kaikoli Dili (20/10).

Nia dehan nudar sidadaun hotu tenki prontu simu festa Eleisaun ho konsiente no espresa konsentimentu labele rona no monu lalais ba manobra politik partidu sira nian liu husi instrumentu falsu neebe atu gaña hodi kontribui votu ba sira atu kaer ukun.

Hanesan joven iha rai ida ne’e kontribuisaun maka tenki kumpri dever ba vota, tanba husi votu ida ita bele halo mudansa diak se lider sira aproveta ho diak iha governasaun, parte importante seluk maka sei nafatin kontrola an evita konflitu interese partidaria, katak simu ema hotu nia diferensia, no sei hatutan mos informasaun ba komunidade sira atu ezerse sira nia dever ho responsabilidade hili partidu no figura ne’ebe merese duni atu halo mudansa ba povu nia moris Nia hanahas.

***(Artigu ne’e hakerek parte husi treinamentu konaba demokrasia no eleisaun parlamentár 2023, kooperasaun entre AJTL ho UNDP)

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here