Home Analisa Korupsaun mak Perigoju liu la’os Produtu Jornalístiku

Korupsaun mak Perigoju liu la’os Produtu Jornalístiku

1077
0
Hermenegildo Bubu. [Foto: Doc. Privadu | 22.10.2022]

Hakerek na’in: Hermenegildo Bubun, Alumni Universidade da Paz

Republika Demokratika de Timor-Leste nu’udar estadu ida demokratiku ne’ebé harii husi povu nia hakarak tan iha respeitu ba dignidade ema umanu nian. La’os Estadu Monarkia, Otoritariu no Fasismu ne’ebé halo buat hotu tenke hetan autorizasaun husi Estadu nomos instituisaun Estadu nian, moris iha pressaun, laiha liberdade no tenke hakru’uk halo tuir desizaun Estadu maske kontra direitu no dignidade umanu nian.

Konstituisaun RDTL artigu 40. Konaba  (Liberdade ko’alia no informasaun ninian ) 1. Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade ko’alia nian no direitu atu hetan informasaun ruma, no tan informasaun loloos nian. 2. Liberdade ko’alia no informasaun ninian labele hetan limitasaun hosi sensura ruma. 3. Lei maka sei regula direitu no liberdade ne’ebé temi-sai iha artigu ida-ne’e, ho baze iha imperativu kona-ba respeitu ba Lei-Inan no respeitu ba ema idaidak nia dignidade.

Iha sorin husi Konstituisaun RDTL Artigu 41. Konaba (Liberdade imprensa no komunikasaun sosiál ninian) 1. Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius seluk tan kona-ba komunikasaun sosiál. 2. Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade ko’alia nian no hamoris/hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba informasaun, liberdade Editoriál, protesaun ba independénsia no ba segredu profisionál no mós direitu atu halo jornál, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan. 3. Labele permite monopóliu kona-ba meiu komunikasaun sosiál sira. 4. Estadu hametin liberdade no independénsia ba órgaun públiku kona-ba komunikasaun sosiál, husi podér polítiku no podér ekonómiku. 5. Estadu hametin ezisténsia ba servisu públiku ida ba rádiu no televizaun, ne’ebé sente livre, haree mós ba objetivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste nian, no fó garantia ba ema ida-idak atu hateten nia hanoin rasik. 6. Estasaun emisora ba radiufuzaun no rádiu televizaun nian bele hala’o de’it ho lisensa tuir lei haruka.

Bazeia ba artigu rua husi konstituisaun RDTL ne’e mak hamosu Lei nu 5/2014, 19 Novembru kona-ba Lei Komunikasaun Sosiál dahuluk nian hodi fo kompetensia tomak ba Konsellu Imprensa de Timor-Leste atu kontrola, defende, evalua nomos fo hanoin nafatin jornalista sira hodi hala’o kna’ar jornalistiku bazeia de’it ba kodigu etika jornalista nian, iha prinsipiu profisionalizmu no hametin ninia Independensia.

Lei Komunikasaun Sosial ne’e nu’udar Lei dahuluk iha Estadu Timor-Leste hodi proteje no defende sidadaun sira ninia direitu ba hato’o informasaun bazeia ba faktu ka evidensia hirak ne’ebé iha nune’e hato’o ba publiku liuhusi kanal oin-oin, televizaun, jornal imprime, media online no sira seluk, nune’e bele hakonu nesesidade sidadaun ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun RDTL.

Natureza husi Lei Komunikasaun Sosial ida ne’e atu defende no proteje sidadaun sira ne’ebé haknar an nu’udar jornalista atu nune’e produs no hato’o informasaun ba publiku sem-pressaun husi makaer ukun sira no entidade estadu sira seluk. Tanba ne’e Konsellu de Imprensa Timor-Leste mak iha kompetensia hodi rezolve disputa sira ba informasun liuhusi dalam mediasaun, dialogu hodi buka solusaun hamutuk entre parte sira. Lei Komunikasaun parte dalimak (V) konaba direitu ba hatan no haloos notisia hirak ne’ebé halo deskontente, parte refere uza ninia direitu hatan no haloos ba notisia ne’ebé publika liuhusi kanal komunikasaun refere.

Bazeia ba karta husi Komandu Jerál PNTL  liuhosi Servisu Investigasaun Kriminál hato’o karta bá Diretór Diáriu Independente, José Sarito Amaral, ho asuntu notifikasaun bá Xefe Redasaun Jornal Independente, Jorginho dos Santos ho jornalista Domingos Gomes, atu aprezenta aan iha Servisu Investigasaun Kriminál iha Kuartél Jerál PNTL iha loron 24 fulan-Outubru 2022, hale’u tuku 09:00 Otl, hodi submete bá prosesu identifikasaun relasiona ho publikasaun notísia iha loron 11 fulan-Outubru 2022, ho títulu “Ejijénsia Demite Gastão, Komisáriu Mateus:   PNTL Simu Karta Hosi Vise MJ, Vise MI ho Vise MOP, inklui mós notísia ho títulu, “Naimori Hatudu Forsa” Deskonfia Vise MI Haruka Karta Ba Komandu PNTL Demite Gastão.” Karta notifikasaun PNTL nian ho númeru ofisial 112/Gab/CHEFE/SIC/PNTL/X/2022  ne’e ho nia sentidu “Urjente” ne’e konsidera produtu Jornalístiku Jornal Independente nian edisaun rua ne’e  bazeia bá artigu  53 Kódigu Penal Timor Leste fó kompeténsia bá Polísia hodi halo prosesu identifikasaun bá pesoál sira ne’ebé deskonfia komete krime.

Karta ne’ebé hato’o husi Komando Geral PNTL liuhusi Servisu Investigasaun Kriminal Nasional ba xefe redesaun Jornal Independente no nia jornalista destakadu tenta atu hamate Liberdade Imprensa no Independensia orgaun komunikasaun sosial inklui mos tenta atu oho sistema demokrasia iha Timor-Leste tan PNTL uza Kodigu Prosesu Penal hodi kriminaliza produtu jornalistiku nian. Komandante Geral PNTL liuhusi Servisu Investigasaun Kriminal Nasional ninia karta ne’e la’o sala dalan.

Iha sorin seluk mos hafo’er no hatun reputasaun Timor-Leste nia liberdade imprensa no espresaun iha mundu nomos rejiaun Sudezte Aziatiku. Oras ne’e Timor-Leste okupa primeiru lugar iha Azia, reputasaun ida be di’ak tebes kompara ho nasaun viziñu sira. Lolo’os tenke guarda reputasaun di’ak ida ne’e no mantein nafatin ba oin maibe realidade kontrariu tebes tan instituisaun Estadu balun la iha koñesimentu di’ak konaba importansia husi Liberdade Imprensa no Espressaun nian.

Midia massa hola parte nu’udar orgaun daha’at iha sistema Demokrasia depois de, Ezekutivu, Lejislativu, Judikativu. Midia massa mai ho ninia funsaun hanesan supervizor ka (watch dog function) ne’ebé konfiavel atu hato’o lia-loos no lia falsu no fraude sira ne’ebé komete husi parte sira instituisaun Estadu nian no makaer ukun sira. Midia massa mos nu’udar kanal ida atu hato’o informasaun ne’ebé lo’os no konfiavel nune’e sidadaun hotu bele akompaña mudansa ne’ebé akontese iha tertoriu nasional. Papel ida seluk husi midia massa maka oinsa hala’o funsaun imprensa nian atu kria sistema ida ne’ebé demokratiku.

Korupsaun nu’udar aktu ida ne’ebé fo prejuizu no ameasa bo’ot futuru Estadu ida ne’e ninian tanba ne’e midia nia papel importasia mak oinsa atu kombate korupsaun iha Estadu no Nasaun ida liuhusi ninia produtu sira ne’ebé hetan hetan husi, peskiza, dadu no informasaun sira ne’ebé midia rekolla tanba dalabarak makaer ukun sira iha tendensia bo’ot atu halo korupsaun ho maneira oin-oin.

Hahalok ka aktu korupsaun sira ne’e maka perigoju liu ba Estadu doque produtu jornalistiku nian ne’ebé hato’o no fo sai lia-loos ba publiku. Korupsaun nu’udar inimigu bo’ot ida iha estadu no nasaun hotu iha mundu inklui mos Timor-Leste, tanba ne’e midia massa hola papel importante ida nu’udar supervizor ba entidade no instituisaun Estadu nian. Estadu tenke proteje, defende no apoia nafatin midia massa no online sira nune’e bele atinge mehi ba boa-governasaun iha futuru.

Aktividade transaksaun ilegal hanesan Droga no Trafiku Humanu, ajensia ilegal sira ne’ebé oras ne’e eziste iha Timor-Leste hodi habosok, lohi Timoroan barak hodi lori sira sai ba estranjeiru atu servisu maibe realidade oin seluk, iha sorin seluk problema ba kombate droga iha Timor-Leste mos minimu tebes, servisu esensial sira ne’e lolo’os Komandante Geral PNTL fo atensaun maximu hodi nune’e asegura estadu ida ne’e livre husi ameasa oin-oin. Produtu jornalistiku la’os krime maibe krime lolo’os mak korupsaun, droga, tan aktu sira ne’e fó prejuizu bo’ot ba Estadu no Nasaun.

Tan ne’e ho respeita tomak husu ba instituisaun PNTL nu’udar instituisaun seguransa Estadu Timor-Leste atu buka hatene no koñese didiak uluk konaba kna’ar no funsaun kanal komunikasaun sosial (midia massa) sira nomos respeita no konsidera instituisaun Konsellu Imprensa Timor-Leste, tanba sei bainhira notisia ne’ebé publika husi kanal komunikasaun sosial sira ne’ebé ofende ka hakanek parte relevente. Bele hato’o lamentasaun ba Konsellu Imprensa Timor-Leste atu nune’e bele buka solusaun hamutuk ba disputa informasaun sira ho maneira sira ne’ebé deskreve iha Lei Komunikasaun Sosial nian.

NB: Artigu ida ne’e nu’udar opiniaun pessoal konaba karta notifikasaun husi Komandante Geral PNTL liuhusi servisaun investigasaun kriminal nasional ba xefe redesaun Jornal Independente ho nia Jornalista destakadu, karta ne’e ho nia numeru ofisiu: 112/GAB/XEFE/SIC/PNTL/X/2022. Loron, 21 de OUTUBRU 2022.

SaveJournalism

SaveFreedom

Referensia sira

Konstituisaun RDTL, 20 de maiu 2002

Lei Komunikasaun Sosial Nu. 5/2014, 19, Novembru

Poti, jamhur. Demokratisasi Media Massa Dalam Prinsip kebebasan, Jurnal Ilmu Politik dan Ilmu Pemerintahan, Vol. 1, No. 1, 2011. Oras 12:24 Indonezia.https://www.hatutan.com/2022/10/21/pntl-notifika-xefe-redasaun-no-jornalista-jornal-independente-ci-sei-haruka-karta-lamentasaun/

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here