
Reportajen Umbelina dos Reis
Centro Nacional Chega! Instituto Público (CNC I.P) hamutuk ho Asosiasaun Eis Prizoneiru Politiku (ASSEPPOL), organiza semináriu ho tema jerál “Tortura no Protesaun ba Direitus Umanus iha Timor-Leste”. Seminariu ne’e realiza iha ámbitu komemorasaun loron internasional ba vitima torturasaun ne’ebé monu iha loron 26 Juñu 2024.
Diretor Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes hateten, ohin ita hamutuk selebra loron internasional ba vítima torturasaun, ita selebra ba dala 21, nia dehan governu Timor-Leste mos ratifika ona konvensaun kona-ba kontra tortura apoiu ba vitima hosi tortura. Nia dehan, tinan ida ne’e mos marka 75 membru ONU sira, tuir lo-loos ne’e loron internasional vitima tortura apoiu ba vitima sira hosi torturasaun tinan 75 liu ba ne’e monu iha loron 26 juñu, maibé ita bele selebra no realiza uluk semináriu.
“Rejistu ita nia istoria hosi tinan 1975 to’o 1999 Timor-oan barak mak sai vitima ba torturasaun, tortura ne’ebé mak halo la’os hosi invazaun mai Timor de’it maibé bainhira iha funu maun-alin, Timor oan barak mak sai vitima, nune’e ohin ita selebra loron ba dala 21, governu Timor-Leste iha 16 de Abril ratifika konvensaun ida ne’e nu’udar jestu governu estadu nian liu hosi pasadu ne’ebé moruk ita lakohi kategoriza kontra umanidade funu iha Timor-Leste”. Dehan Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega, Hugo Maria Fernandes liu hosi nia diskursu ba selebrasaun loron internasional ba vitima torturasaun, iha salaun konferensia Centro Chega! Antigo Comarca Balide, tersa-feira, 25/06.
Nia hatutan, tinan ida ne’e ita la ko’alia barak istoria maibé ko’alia kona-ba tortura kondisaun agora oinsá entidade aspetu públiku sira bele hatene oinsá bele proteje no promove direitus umanus. Istorikamente lee relatóriu barak liu hosi ajente públiku sira.
Entre tantu Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Hornai hateten, vítima sira nia kontribuisaun ba prosesu luta ida ne’e indisponsavel, tanba sira sai hanesan autor ba koezaun determinante, oinsá luta hodi liberta ba pátria hosi okupasaun ilegál iha tempu pasadu.
“Ohin ita transforma realidade sai hanesan estadu ida no povu ida ne’ebé iha visaun sabedoria ne’ebé aas no matenek hodi bele simu polítika justisa sosial liberdade. Nu’udar joven iha altura ne’eba sente emosaun tebe-tebes tanba momentu ne’eba situasaun difisil maibé ultrapassa, maibé inan-aman familia sira ne’ebé sai hanesan autor ba detensaun tortura kualidade, tanba kada vez tenki fo sira nia vida ba prosesu luta”. Dehan Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Hornai, liu hosi nia diskursu iha salaun konferensia Centro Nasional Chega, Antigo Comarca Balide, tersa-feira 25/06.
Nia hatete, ita presiza reinteira di’ak konvensaun internasional konaba torturasaun nian, nune’e halo reflesaun ba realidade luta libertasaun patria, ohin loron ita nia nasaun bele sai independente.
Governante ne’e konklui, objetivu hosi justisa ne’e pilares tolu mak importante, primeiru tenki haree ba ema nia direitu ne’ebé merese atu hetan asisténsia ka rekoñesementu hosi estadu. Difisil ba ita atu halo rekonsiliasaun ba sofrementu sira ne’e, maibé nu’udar prosesu luta nain, tenki iha moralidade hodi hateke ba futuru ne’ebé nabilan.
“Ministériu Justisa iha asaun planu anual ba Direitus Umanus, oinsá halo konkretizasaun programa Direitus fundamental sidadaun sira nian, oinsá asesu ba justisa sosial, no ben star ba prosesu luta ida ne’e, nune’e bele hetan dedikasaun exklusiva.” Nia dehan.









