
Reportajen Adroaldo “Saretukau”
Jornalista Média Online Neon Metin, Adroaldo de Almeida no Media Mudansa, Gaudência Belo, selesionadu hosi DW Akademie Alemaña nia Fellowship, hodi partisipa no halo kobertura iha konferénsia Nasoen Unidas nian konabá Mudansa Klimátika (inglés – United Nations Climate Change Conference (UNCCC)) ba dala-29, Conference of the Parties (COP29), iha Kapital Baku, nasaun Azerbaijan, husi 18-22 novembru 2024, hamutuk ho jornalista seluk hosi Indonesia no Filipina.
Oportunidade ne’e sira hetan wainhira tuir treinamentu rejional hosi DW Akademie Alemaña mak servisu hamutuk ho Fundasaun Haburas iha Dili, iha fulan juñu 2024, hodi fo treinamentu ba jornalista no sosiedade sivil sira, oinsá mak atu halo kobertura ba asuntu ambiente no mudansa klimátika nian. Ikus DW Akademie halo kompetisaun ba produsaun video konabá ambiente no mudansa klimátika, hafoin fo fellowship ba jornalista na’in rua refere ne’ebé selesionadu.
Treinadora, DW Akademie, Kuki Soejachmoen, hatete, depois de halo treinamentu konabá preparasaun ba iha konferénsia COP29, oinsá hatene lala’ok konferénsia nian, kobertura no preparan aan ba COP ne’e rasik, oras ne’e da-dauk sira iha Baku, Azerbaijan, nasaun uma-na’in ba COP29.
Nia dehan, kolega jornalista sira iha Baku, bele akompaña konferénsia ne’e, ko’alia ho sira nia delegasaun hosi sira-nia nasaun rasik, akompaña negosiasaun, haree exibisaun sira no aktividade seluk tan.
“Ha’u espera kolega sira fila aprende konabá isu mudansa klimátika, atu barak liutan hato’o ba komunidade sira, katak isu ne’e ne’e importante, perigu tebes ba ita hotu, sé ita la halo buat ruma ne’ebé atu satan ka hamenus nia akontesimentu sira.”
Jornalista Media Mudansa, Gaudência Belo sente kontente partisipa iha COP29 iha nasaun Azerbaijan.
“Benifisiu pesoál husi partisipasaun iha COP ne’e oinsa atu motiva ha’u hodi bele aprende liu tan isu ba mudansa klimátika nian, no benefísiu husi konferénsia ne’ebe mak ha’u sei aprende konaba matéria mudansa klimátika ha’u bele fahe fila-fali ba maluk sira ne’ebé mak seidauk komprende lolos konaba mudansa klimátika, oinsá atu adapta ba mudansa klimátika ne’ebe akontese iha Timor-leste.”
Nia hatete, media tenki halo kobertura ba isu ambiente nian, atu fo sai problema ne’ebé mosu hosi mudansa klimátika.
“Media presija halo reportajen ba mudansa klimátika no ambiente ba ohin loron nian, tanba media mak sai hanesan tilun no matan ba lian laek sira, nune’e publiku bele hatene konaba isu mudansa klimátika no ambiente nian akontese ba ohin loron.”