Home Analisa Vitima sira husi masakre iha Myanmar apela ba Povu Timor-Leste atu ajuda...

Vitima sira husi masakre iha Myanmar apela ba Povu Timor-Leste atu ajuda hetan justisa

572
0
Salai Za Uk, Diretór Ezekutivu hosi Organizasaun Direitus Umanus Chin

Autor Salai Za Uk

Grupu ida, ne’ebé reprezenta vítima sira husi krime atrosidade ne’ebé Junta Militar Myanmar nian komete hasoru Povu Chin (Kristaun), mai Timor-Leste atu hato’o keixa kriminál ida ba Ministériu Públiku. 

Ha’u mak lidera grupu ida ne’e no ha’u hato’o ona keixa ba Prokuradór iha Díli no husu atu hahú investigasaun kona-ba krime funu no krime hasoru umanidade ne’ebé Junta Militar komete iha Myanmar. Ha’u nia Povu buka Justisa no hakarak responsabiliza kriminozu sira. Tanba ne’e ami mai iha ne’e ho fiar katak ami sei hetan solidariedade husi Povu Timor-Leste no apoiu husi autoridade  Timor-Leste nian.

Keixa kriminál ne’ebé ami hato’o ona ba Prokuradór, inklui evidénsia kona-ba violasaun husi grupu ida hasoru feto isin-rua ida; masakre ba ema na’in sanulu, inklui jornalista ida no labarik-mane ida ho tinan 13; oho Pastor Kristaun ida no Diákonu na’in-tolu; militár sira halo atake aéreu indiskriminadu hasoru ospitál ida,  no hamate pesoál médiku na’in-haat no pasiente na’in-haat.

Nu’udar Kristaun ami apela ba autoridade Timor-Leste ninia apoiu atu responsabiliza ema kriminozu tuir prinsípiu “jurisdisaun universál”, ne’ebé permite foti asaun independentemente vítima sira hela iha ne’ebé, no kriminozu sira hela iha ne’ebé, no independentemente iha  país ida ne’ebé mak ema at sira komete krime.

Nu’udar sarani, ne’ebé tanen aas direitus umanus, dignidade umana no estadu direitu, ha’u apela ba autoridade Timor-Leste atu foti asaun tuir Justisa universál. Ha’u reza no fiar katak ami-nia kazu sei monu iha povu Timor-Leste nia fuan, haree ba ita-nia istória luta kuaze hanesan.

Povu Myanmar no Povu Timor-Leste, Povu rua ne’ebé halo parte Sudeste Aziátiku, liu hotu husi períodu administrasaun koloniál (Myanmar ukun husi Inglaterra no Timor-Leste husi Portugal). Hafoin proklamasaun independénsia, povu rua  ne’e sai  vitima husi  krime atrosidade barak komete husi ukun-nain sira. Ohin Povu Timor-Leste moris ona ho liberdade tomak .  Povu Myanmar mós hakarak ida ne’e . 

Golpe militár ne’ebé akontese iha Myanmar iha fulan fevereiru tinan 2021, hamosu rejime ditadura militár ho krime oioin hanesan ditadura rejime Suharto nian. 

Grupu sosiedade sivíl sira iha Myanmar, hanesan ida ne’ebé ha’u lidera (Chin), dokumenta ona atake barak husi junta Myanmar nian hasoru manifestante pasífiku sira no hamate ona ema rihun ba rihun. Iha Myanmar masakre dala barak akontese hanesan sira ne’ebé akontese iha Timor-Leste durante períodu 1975-1999.

Tuir direitu internasionál, atake indiskriminadu, inklui hasoru Kristaun sira, mak krime hasoru umanidade. Junta Myanmar nian halo kampaña violénsia sistemátika, jeneralizada no indiskriminada hasoru ema sivíl sira iha Estadu Chin ne’ebé maioria Kristán. Desde Jullu 2022, junta militár hala’o ona atake aéreu dokumentadu hamutuk 1,000 iha Estadu Chin. Uma liu 4,600 hetan rahun hosi atake aéreu sira. Ema sivíl na’in-478 mak mate, inklui feto na’in-91 no labarik na’in-79. Pelumenus instalasaun médiku 19, eskola 25 no edifísiu relijiozu 127, inklui igreja 78, hetan estragu ka destruisaun.

Hafoin golpe iha Myanmar, tinan lima liubá, maizumenus ema 200,000 – besik metade hosi populasaun Estadu Chin nian – hetan dezlokasaun forsada. Ema liu 100,000 halai-sai husi sira-nia hela-fatin no bá fali  área sira seluk iha Myanmar, enkuantu ema Chin rihun sanulu resin maka agora daudaun buka refújiu iha Índia.

Aleinde situasaun espesífika iha Estadu Chin, ami-nia delegasaun mós mai iha Dili hodi fó-hatene ba Povu no autoridade Timor-Leste  kona-ba situasaun populasaun Myanmar tomak ninia luta ein- jerál. Husi kedas golpe 2021, junta aumenta sira-nia atake aéreu indiskriminadu, ho drone no artillaria hasoru ema sivíl inosente sira, Kirstán, Budista, Musulman, no sira seluk.

Tuir dadu sira ikus liu husi ONU no fonte kredível sira seluk, to’o 31 Marsu 2025, pelumenus, ema sivíl na’in-6,473 mak mate ona liihusi krime komete husi forsa junta nian, inklui feto na’in-1,487 no labarik na’in-748. Ema liu 30,000 hetan detensaun no liu 22,000 maka sei dadur hela. Tuir ONU, besik ema 2,000 maka mate ona iha detensaun militár, inklui ema sanulu resin hetan tortura to’o mate. Ema na’in-172 hetan kondenasaun ba mate hosi tribunál sira ne’ebé Junta mak kontrola.

Violénsia iha Myanmar halo ema liu millaun 3,5 dezlokadu. Tuir ONU, maski besik millaun 20 mak presiza asisténsia urjente. Maibé  militár sira la husik fó apoiu umanitáriu ba sira. Estimativa indika katak ema liu millaun 15 husi Myanmar hakaat ona fronteira internasionál sira hodi buka seguransa. Ne’e signifika krize umanitária no krize rejionál iha área ASEAN nian, ne’ebé RDTL mós halo parte nu’udar Estadu membru.

Aleinde krize umanitária ne’ebé refere iha leten, Myanmar sai nafatin sentru ba krime transnasionál, inklui atividade online scam centre sira nian ne’ebé da’et ona  mai Timor-Leste. Tuir Gabinete ONU nian ba Droga no Krime, Myanmar sai hanesan produtór prinsipál ida ba ópiu no eroína iha Mundu tomak. Ema korruptór husi Junta Militar envolvidu iha rede kriminál sira no sira hariku-an ho krime sira ne’e.

Atu buka legitimasaun internasionál ba rejime ida ne’e, Junta Militar organiza eleisaun falsa sira. Iha setembru 2025, fulan haat molok ha’u mai  Timor-Leste, ha’u hato’o ona ha’u -nia Povu nia preokupasaun sira ba palku globál durante sesaun ba dala 60 husi Konsellu Direitus Umanus ONU nian, iha Jenebra. Iha tempu ne’ebá, ha’u fó-hatene ba komunidade internasionál katak militár sira Myanmar nian sei halo eleisaun falsa hodi manán ukun, nune’e sira bele subar nafatin sira-nia brutalidade hasoru Povu tomak.

Ha’u hatete iha ne’ebá, no ha’u hatete filafali ohin ba imi: violénsia no sofrimentu umanu sei aumenta liután karik militár sira sente katak komunidade internasionál  konsidera rejime militár hanesan autoridade lejítima iha Myanmar.  Ida-ne’e maka violasaun fundamentál ida ba justisa tanba rejime ida ne’e mak halo masakre ba  ninia sidadaun rasik.

Desde golpe militár iha tinan 2021, Junta uza ho laran-makerek Lei Rejistu Partidu Polítiku nian iha tinan 2023 no Lei Protesaun Eleisaun nian iha tinan 2025 hodi halakon diverjénsia hotu-hotu, no  partidu polítiku liu 40 — inklui Liga Nasionál ba Demokrasia — mak disolve.

Ho liafuan badak, envezde prodús estabilidade, manipulasaun eleisaun  sira iha Myanmar sei sai fonte ba aumenta violénsia, instabilidade, kriminalidade no sofrimentu umanu ne’ebé luan.

Iha kontestu ida ne’e mak  ami mai Dili hodi husu Ministériu Públiku atu loke investigasaun ida. Evidénsia hotu-hotu ha’u aprezenta  daudaun ba Prokuradoria iha Dili. Ha’u-nia organizasaun, Organizasaun Direitus Umanus Chin, dokumenta ho kuidadu no konfirma filafali ona no prontu atu koopera ho investigasaun Ministériu Públiku nian. Aleinde ne’e, Mekanizmu Investigasaun Independente ba Myanmar, (IIMM) ne’ebé estabelese hosi ONU, iha evidénsia barak verifikadu sira ne’ebé bele disponibiliza ba autoridade timoroan sira atu ajuda sira nia investigasaun.

Karik autoridade sira iha Timor-Leste deside loke investigasaun, ida ne’e pasu simples ne’ebé   haruka mensájen forte ida ba ASEAN tomak: katak situasaun iha Myanmar la sustentável no tenke muda.

Timoroan sira  iha istória naruk nakonu ho  sofrimentu no iha esperiénsia  luta hasoru rejime opresór ida. Nune’e, Timoroan sira  hatene saída no oinsá  povu Myanmar sofre  iha ninia moris loron-loron. Timor-Leste komprende sentidu liberdade husi tauk no folin ne’ebé nasaun ida tenke selu ba atinje dignidade koletiva. Ami-nia kazu legál iha Prokuradoria Dili oferese mós oportunidade atu fó solidariedade ba ema balun ne’ebé marjinalizadu no izoladu liu iha rejiaun ASEAN.

No nune’e ami apela  ba Estadu Timor-Leste ninia apoiu tomak, ba ba grupu sira sosiedade sivíl timoroan, ba Igreja Katólika no kongregasaun sira seluk, no sidadaun no sidadán hothotu atu hamriik ba kauza koletiva ida : defende direitus umanus iha mundu tomak. 

Haree ba pozisaun Timor-Leste nian  kona-ba direitus umanus , Povu Chin fiar ho laran tomak katak autoridade no Povu tomak sei tanen aasami-nia apelu ba Justisa. Hodi povu Myanmar nia naran , ami husu no hein, ho laran tomak, katak ami-nia orasaun ba justisa, dame no dignidade, sei hetan resposta iha tempu badak.

*** Salai Za Uk, Diretór Ezekutivu hosi Organizasaun Direitus Umanus Chin

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here