Reportajen David da Costa
Nunu governu ne’ebe maka lidera husi Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu deskulpa ba Governu Tranzisaun Guiné-Bissau nian. No Estadu Timor-Leste (TL) deside hodi kansela misaun pás iha nasaun Guiné-Bissa nian.
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, husu deskulpa ba Governu tranzisaun Guiné-Bissau ba deklarasaun ne’ebe dehan katak nasaun Guine-Bissau ne’e estadu ne’ebe maka failladu.
“Ha’u husu deskulpa ba Governu Guine-Bissau, ba deklarasaun ne’ebé hasai katak estadu Guine-Bissau failladu. Ha’u husu deskulpa ba Governu Gine-Bissau. Ha’u mos rona, kuitadu ha’u ne’e se, iha ne’e ha’u sempre dehan luta rezidensia nian ne’e, ita nia povu, la iha eroi seluk. Ha’u la defende an. Ha’u hakru’uk tebes-tebes,” dehan Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, iha salaun João Paulo II, Comoro, segunda 16/02.
Nia haktuir, hamutuk ho Prezidente Republika José Ramos-Horta, deside hodi kansela misaun pás atu rezolve problema polítika ne’ebé akontese iha nasaun Guiné-Bissau tanba Governu tranzisaun iha Guiné-Bissau konsidera Timor-Leste la folin buat ida no la merese atu ajuda sira.
“Prezidente Repúblika ami deside tiha ona la haruka misaun bá. Ita mak kansela tanba sira dehan Timor ne’e ba halo saida. Imi ne’e la folin buat ida, imi mai fali ajuda ami,” nia dubliña.
Tanaba ne’e, Desizaun hodi kansela misaun pás ne’e verbál de’it no la hakerek karta formál bá Governu Tranzisaun Guiné-Bissau.
Ho kanselamentu ne’e, Xefe Governu dehan la fó impktu bá relasaun entre rai rua tanba daudaun ne’e Timor-Leste assume hela Prezidénsia CPLP no iha fulan-Jullu selebra aniversáriu CPLP nian iha TL ne’ebé sei partisipa hosi ministru sira hosi nasaun membru tomak.
Tuir loloos Timor-Leste atu hala’o misaun pás iha Guiné-Bissau atu fó Solidariedade entre nasaun lusófonu sira tanba Timor-Leste ho Guiné-Bissau hanesan membru bá CPLP.Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé hetan ona esperiénsia konflitu no rekonstrusaun, nune’e hakarak fó apoiu bá nasaun seluk ne’ebé ko’alia lian Portugés no presiza estabilidade.
Alénde ne’e atu apoia estabilidade polítika no seguransa, tanba Guiné-Bissau hetan ona problema polítika no militár barak hanesan golpe estadu no instabilidade Governu. Tanba ne’e Timor-Leste haruka péritu sira hanesan polísia no militar atu ajuda Reforma seitór seguransa, hametin órdem no pás sosiál.
Tanba Timor-Leste iha esperiénsia rasik, depois independénsia iha 2002, simu ona misaun pás hosi United Nations. Tanba ne’e, Timor-Leste sente katak importante atu kontribui fila-fali bá pás mundiál, liu-liu bá nasaun ne’ebé iha situasaun hanesan.
Entertantu, Antes ne’e Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, delibera hodi nomeia Ministru Administrasaun Estatal, Tomas dc Rosario Cabral, no Ministru Defeza, Donaciano do Rosario Gomes, hodi integra misaun mediasaun Komunidade Pais Lian Portuges CPLP), ho intensaun atu akompaña situasaun ne’ebe mosu tanba golpe Estadu no prosesu interrupsaun eleitoral iha Gine-Bissau.
Nune’e, konsidera rekomendasaun ba suspensaun temporariu Gine-Bissau nian na proposta atu transfere prezidensia organizasaun nian ba Estadu-Membru seluk ne’ebe deside husi Konsellu Ministru Negosiu Estranieiru CPLP nian
Konsellu Ministru mos delibera hodi espresa disponibilidade husi Timor-Leste atu asume prezidensia rotativa CPLP nian ba periodu 2026- 2027.










