Home Saude EUA Finansia Instalasaun Fasilidade Bee no Saneamentu hodi hametin Sistema Seguransa Saúde

EUA Finansia Instalasaun Fasilidade Bee no Saneamentu hodi hametin Sistema Seguransa Saúde

512
0
EUA Finansia Instalasaun Fasilidade Bee no Saneamentu. [Foto: Media Embaixada USA | 27.01.2022]

Reportajen Adroaldo ‘Saretukau’

Ohin 27 Janeiru 2022, Enkaregadu Negósiu Embaixada Estadu Unidus Amérika (EUA), Tom Daley no Diretora Misaun Ajénsia Dezenvolvimentu Internasional EUA – USAID, Zema Semunegus ba haree direta fasilidade bee, saneamentu no ijiene (WASH) ne’ebé finansia husi EUA iha Sentru Saúde Venilale iha Baucau.

Iha vizita ne’e Enkaregadu Negósiu Embaixada EUA, Tom Daley hateten, ho apoiu fundu $500,000 husi Estadus Unidus liu husi USAID, projetu ne’e promove apoiu sira atu hametin sistema WASH iha sentru saúde komunitária sira iha Timor-Leste ho parseria Ministériu Saúde no UNICEF.

“Realizasaun ida ne’e labele akontese se waihira laiha parseria ne’ebé di’ak entre Ministériu Saúde, Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál, no UNICEF hodi fó apoiu ba komunidade lokál,” Enkaregadu Negósiu Embaixada EUA, Tom Daley hatete iha karta komunikasaun ne’ebé Neon Metin asesu.

Nia hatutan, “rezultadu husi projetu ne’e mak ba fornesedór kuidadu saúde sira, pasiente sira, no komunidade sira sei iha posibilidade ne’ebé ki’ik atu hetan moras ka sai moras bainhira sira halao tratamentu saúde. Projetu ne’e sei permite mos Timor-Leste forti liu tan hodi hapara propagasaun COVID-19.”

Iha parte sorin Diretór Jerál Servisu Korporativu Ministériu Saúde, Marcelo Amaral hatete, bee moos no saneamentu ne’ebé seguru importante tebes atu fornese servisu saúde ho kualidade.

“Servisu WASH ne’ebé konfiavel sai hanesan baze importante ba ijiene liman no pesoál ba pasiente no pesoál saúde sira. Ita iha nesesidade boot atu asegura abastesimentu bee neebé sustentável no sentina neebé funsiona diak, fasilidade fase liman no sistema jestaun lixu iha ita-nia ospitál no sentru saúde sira. Ida nee so bele alkansa liu husi jestaun responsavel ba fonte bee ne’ebé limitadu no sistema ativu ida ba kuidadu no manutensaun”, dehan

Ministériu Saúde identifika tiha ona nesesidade krítiku ida ne ‘e no oras ne’ e daudaun iha hela dalan atu dezenvolve manual operasaun no manutensaun nian sira ba infraestrutura saúde nian sira, inklui instalasaun WASH nian sira no hametin kapasidade funsionáriu sira nian iha operasionalizasaun manuál hirak ne ‘e nian. Ha’ u hato ‘o ami-nia agradesimentu sinseru ba Governu Estadus Unidus Amérika no UNICEF ba parseria sira ho Ministériu Saúde hodi reforsa ‘WASH’ iha fasilidade kuidadu saúde iha Timor-Leste.

Iha Abril 2020, USAID oferese $500.000 ba UNICEF atu haluan esforsu Timor-Leste nian ba prevensaun no kontrolu infesaun, inklui relasiona ho bee, saneamentu no ijiene, fornesimentu esensiál ijiene, rekolla dadus no análize, no komunikasaun konaba risku sira no involvimentu komunidade nian. Hadi’ak sistema WASH sei fó apoiu ba Governu Timor-Leste nia kapasidade atu presta servisu saúde nian sira ho kualidade ba komunidade sira. Hanesan parte husi Estadus Unidus nia resposta ba COVID-19 iha Timor-Leste, USAID anunsia iha Dezembru 2021 fundus adisionál millaun $ 1.5 ba UNICEF hodi apoia Timor-Leste nia esforsu ba fornesimentu bee, saneamentu, no esforsu ijiene iha fasilidade saúde, fornesimentu médiku ba resposta COVID-19, no komunikasaun konaba risku.

Nune’e mos Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste, Bilal Durrani hatete be mos no saneamentu importante tebes ba servisu kuidadu saúde.

“Infesaun no kontrolu liu hosi fornesimentu bee moos, saneamentu, no sistema ijiene iha fasilidade saúde nu’udar komponente esensiál ida hosi prestasaun servisu kuidadu saúde hodi mantein labarik no família sira seguru, maski nune’e, globalmente mundu tomak la hetan atensaun no finansiamentu ne’ebé merese,” tenik Bilal Durrani.

Reprezentante UNICEF iha Timor-Leste ne’e hato’o obrigadu ba apoiu husi USAID hodi hadi’a bee moos ho fasilidade saúde 34 iha munisípiu lima iha Timor-Leste, no asegura katak ema iha asesu ba fasilidade saúde hirak ne’e seguru no iha asesu ba bee no sentina, nia hatutan inisiativa ida ne’e hanesan modelu ida ne’ebé di’ak tebes ne’ebé bele haluan liu tan hodi garante sustentabilidade bee moos iha fasilidade kuidadu saúde nian.

Estadus Unidus Amérika servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste hahú husi inisiu pandemia ne’e hodi fornese vasina Pfizer doze $100,620 millaun $5.9 iha asisténsia krítiku hodi kombate COVID-19. Apoiu Estadus Unidus Amérika nian ne’e nudar parte ida husi millaun $250 ne’ebé USAID kontribui ona hodi apoia dezenvolvimentu inkluzivu, dame iha Timor-Leste dezde tinan 2002 ba parseria longu-prazu.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here