Home Saude MS-UNFPA Fó Formasaun Kona-Ba Sistema Informsaun Rekolla Dadus VBJ Ba Pessoal Saúde

MS-UNFPA Fó Formasaun Kona-Ba Sistema Informsaun Rekolla Dadus VBJ Ba Pessoal Saúde

964
0
ekipa MS no UNFPA hasai foto hamutuk. [Foto: Cerecensia | 23.02.2024]

Reportajen Cresência de Castro

Ministeriu Saúde (MS)  ho Fundu Nasaun Undida ba Populasaun (UNFPA) fó formasaun kona-ba sistema informasaun Saúde Violencia bazeia ba jeneru (VBJ) iha Timor-Leste. Ba pessoal saúde sira husi Munsipiu tolu hanesan Munsipiu Dili, Ermera no Munsipiu Liquiça durante loron 2.

Diretór Gabinete Politika Planeamentu, Kooperasaun no Dezenvolvimentu Saúde (DGPPCDS), Narciso Fernandes, hateten treinamentu hahu iha dia 20 to dia 21, treinamentu ida ne’ebé  importante teb-tebes hahú durante ne’e seidauk halo relatoriu kona-ba VBJ. Teinamentu refere atu orienta pessoal saúde sira iha Munisipiu tolu atu sira bele relata liu husi formatu, ne’ebe prepara ona no formatu ida n’ee sei transmite ba iha sistema online atu relata kona-ba progressu   Prestasaun sira ne’ebe  mak sira halo ka intervensaun ne’ebe fasilidade saúde iha liu-liu ba iha   kazu VBJ.

“Pasu ida ne’ebe  importante tebe-tebes  ne’ebe ita hahu liu-liu  Ministerio Saúde ho apoiu husi UNFPA ne’ebe mak suporta ba treinamentu ida ne’e, ami nia esperansa tomak ba  profisional saúde sira ne’ebe maka  partisipa treinamentu durante loron rua sira iha komprensaun ne’ebe maka diak, sei kolabora hamutuk ho ofisial sira iha fasilidade saúde nomos ofisial sira ne’ebe servisu iha maternidade infantil  sira sei servisu hamutuk nune’e sira sei relata  dadus sira ne’ebe maka  fó kualidade dadus sira ne’ebe maka tuir orestasaun sira ne’ebe halo iha fasilidade ida-ida iha kada sentru Saúde,” dehan, Diretor Gabinete Politika Planeamentu, Koperasaun no Dezenvolvimentu Saúde (DGPPCDS), Narciso Fernandes, iha Salaun ETDA Ai-Mutin, Kurta 21/02.

Nia haktuir, formasaun ne’e foin primeira ves, no sei kontinua halo lideransa husi Xefi Saúde Materna Infantil, hamutuk ho apoiu parseiru UNFPA no diretór sira, ba oin sei kontinua ho treinamentu hanesan ba iha Munisipiu seluk ba treinamentu ida ne’e ho esperansa katak fasilidade sentru saúde hotu-hotu bele relata relatoriu liu-liu ba iha prestasaun sira ne’ebe mak sira halo ba iha kazu ne’ebe mak liga ba ho VBJ.

Iha fatin hanesan, Responsavel VBJ iha centru saúde Vera cruz, Amelia Pinto, agradese tanba formasaun durante loron rua ne’e sufisiente ona atu bele ajuda sira hodi implementa iha terenu, no bele realiza ona tuir formatu informasaun rekolla dadus kona-ba VBJ

“Hau senti rezultadu husi servisu ida ne’e  ami bele relata tuir  númeru ne’ebe ami hetan, tanba durante ne’e ami servisu deit no lahatene nia susesu ne’e to’o iha ne’ebe no númeru hira mak durante ne’e ami hetan no oinsa atu relata sai dadus, tanba kazu VBJ buat foun ida ba Ministerio saúde no foin hahú, tanba ne’e ami agradese teb-tebes  ba UNFPA ne’ebe suporta ona Ministerio Saúde hodi  realiza lalais format rekolla dadus VBJ ida ne’e no fó sosializasaun ba ami funsionariu sira hodi bele aplika iha mai nia servisu fatin” dehan nia

Nune’e mós, Programa Analist Gender UNFPA, Dircio Francio Francisco Xavier de Fatima, hateten formasaun ne’e atu fasilita Ministeriu saúde kona-ba sistema informasaun saúde nian, oinsa maka atu ba kolekta dadus liga ho kauza violensia bazeia ba jeneru.

“UNFPA durante ne’e servisu makas apoiu Ministariu saúde atu reforsa kapasidade Ministeriu saúde nian, atu responde ba kazu VBJ. Tanba ne’e, servisu lubuk ne’ebe halo atu kapasita ba pesoal saúde bele iha koinesimentu no Iha abilidade atu fornese servisus mediku ba sobrevivente kazu VBJ. Ami apoiu Ministeriu saúde estabelese fatin seguru ne’ebe mak propriu atu depois sobrevivente kazu VBJ sira bele hetan atendementu iha fatin seguru ho dignu enkuantu asegura mós ho konfidensialidade ho privasidade bainhira simu servisu rekolla dadus sira ne’e husi pesoal saúde treinadu sira,” esplika nia.

Nia sailenta, Sistema  kolesaun dadus  nasional  sistema saúde ninian ida ne’e halo ba formasaun ba pesoal saúde sira atu forma pesoal saúde sira  bele iha kapasidade atu bele Koleta  dadus  ho forma ida mais etika seguru hahú dadus sira ne’ebe ligadu ba vitima sobrevivente kazu VBJ ne’e sensestivu tebes, entaun presija iha  pesoal saúde sira ne’ebe mak servisu kona-ba koleta dadus  hodi analija no rai dadus ho ida ne’e presija  iha konesimentu kona-ba  oinsa mak atu pratika seguransa nomós etika bainhira halo kolesaun dadus ba VBJ ne’e.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here