Reportajen David da Costa
Presidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta, Propoin ba nunu governu konstitusionál atu loke universidade Téknika ho kualidade aas iha zona internasionál entre liña rua fronteira terestre Timor-Leste ho Indonesia nian. Kampus Universitáriu ida ho fakuldade, edifísiu no ekipamentu sira ne’ebé fahe, ne’ebé jere husi Timor-Leste ho Indonesia.
“Ha’u propoin kriasaun Universidade Téknika ho kualidade aas iha zona internasionál entre liña rua husi ita-nia fronteira terestre komún, Kampus Universitáriu ida ho fakuldade, edifísiu no ekipamentu sira ne’ebé fahe, ne’ebé jere hosi ita-nia nasaun rua iha fronteira nia sorin rua,” Dehan Presidente Repúblika Ramos-Horta Iha nian Diskursu Aniversáriu Restaurasaun Independénsia Timor-Leste Ba dala-23 iha Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, Dili, Tersa 20/05.
Nia haktuir, Universidade ida ne’ebé foka ba Ekonomia Verde no Azul, kurríkulu iha Lian Ofisiál ASEAN nian, Lian Inglés, foka ba siénsia no teknolojia, dijitalizasaun, AI, agrikultura, jestaun rekursus hídrikus (bee), enerjia renovável, ambiente, empreendedorizmu.
“Universidade ida ne’ebé ita bele hanaran “Timor Island University”, ne’ebé ko-finansia hosi Governu Timorense no Indonézia, ho partisipasaun hosi universidade selesionadu sira iha nasaun rua ne’e, no hetan apoiu husi parseiru estranjeiru no universidade sira ne’ebé hakarak tama iha projetu ida-ne’e”. Ramos-Horta explika.
Tanba ne’e, mai avansa ba era foun iha desburokratizasaun, simplifikasaun no dijitalizasaun ba prosedimentu sira (Governu Eletróniku), no halakon barreira sira ne’ebé impede ka atraza dezenvolvimentu, inklui taxa aduaneira, vistu, no obstákulu ba estabelesimentu projetu foun sira (empreza, organizasaun, instituisaun), ne’ebé hala’o operasaun iha ekonomia ka sosiedade, ho énfaze ba setór privadu sira.
Eliminasaun ba tipu barreira no obstákulu hotu-hotu, ho natureza komersiál, jurídika, administrativa no institusionál, ba interkámbiu kulturál, estabelesimentu negósiu sira, kriasaun indústria sira no movimentu sidadaun sira-nian, liuliu traballadór no estudante sira.
“Ha’u hakarak husu, karik bele, ba autoridade Indonézia nian medida simples ida hodi konsidera emisaun automátika vistu estudante nian (KITAS) ne’ebé koresponde ba períodu totál estudu nian (Bacharelatu, Lisensiatura, Mestradu ka Doutoramentu), to’o tinan lima, envezde ezijénsia atuál ba renovasaun anuál vistu sira-ne’e nian,” Ramos Husu ba Indonesia.
“Ha’u hakarak hafoun ha’u-nia defeza hodi favorese Lian Traballu rua, ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun, Lian Indonézia no Lian Inglés, ne’ebé tuir loloos halo parte iha kurríkulu nasionál, tuir prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu,” Nia dehan.
Tanba ne’e, halo tuir ezemplu hosi Portugal, ne’ebé implementa iha tinan barak nia laran ensinu lian inglés, hanesan lian estranjeiru hahú hosi tinan dahuluk ensinu báziku nian. Lian ida ne’ebé akompaña estudante durante tinan 12 ensinu báziku no sekundáriu.
Ezemplu ida ne’ebé bele konsidera hosi Timor-Leste, hodi permiti iha eskola públika sira hili lian traballu ida, Inglés ka Lian Indonéziu, hahú hosi tinan da-huluk eskolár nian, fó asesu ba lian estranjeiru daruak hahú hosi sétimu anu, hanesan kazu iha Eskola Portugeza Díli nian.
“Koñesimentu kona-ba lian estranjeiru hamutuk ho lian ofisiál sira mak fundamentál iha kontestu internasionál atuál globalizasaun nian, no esensiál atu hasa’e ita nia prosesu integrasaun nu’udar Membru Planu ASEAN nian, iha ne’ebé Inglés nu’udar lian ofisiál no iha ne’ebé lian Indonézia mós prezente tebes nu’udar parseiru komersiál prinsipál nasaun nian,” Nia hatete.










