Reportajen Filomena da Conceicao
Ohin, Sekretaria Estadu ba Igualdade hamutuk ho Rede Feto Timor-Leste divulga plataforma asaun feto Timor- Leste, iha nivel nasional ho dokumentu estratejiku neebe mai husi kongresu feto daneen, ba tinan 2025-2029
“Atividade ida ohin kona-ba divuglasaun Nasional ba Plataforma asaun feto Timor Leste 2025-2029, divulgasaun ida nee hanesan parte ida husi advokasia neebe tama iha responsablidade papel Rede Feto no Sekretaria Estadu ba Igualdade ninian, no divulgasaun nasional ida nee halo iha nivel nasional, maibe RFTL halo ona iha munisipais iha 12 Munisipiu no RAEOA nomos halo ona rejionais 4 Baucau, Likisa, RAEOA no mos Maubisse,” dehan Prezidente Rede Feto”, Zelia Fernandes ba jornalista sira, iha Hotel Timor, Sesta (05/12/2025).
Nia hateten, esforsu ida atu hasae konxiensia publiku kona-ba kontiudu, prioridade no rezultadu neebe hetan iha Plataforma Asaun Feto, hodi fo klaru ba ministeriu no instituisaun estadu botu, atu kontinua investe iha igualdade jeneru no empodaeramentu feto.
Prezidente Rede Feto Timor Leste nee afirma, divulgasaun ida nee mai ho objetivu ida atu partilha ka fahe sosializa ba iha lina Ministerias sira no instituisaun relevante sira, atu hatene konaba rekomendasaun saida deit liu liu preokupasaun no ezijensia saida mak feto sira deskuti no aborda ona iha kongresu nasional feto durante nee.
“Iha area tematiko 8 neebe deskute hahu kedas husi Munisipiu, depois priotiza fila fali iha kongresu nasional preokupasaun sira nee mak aborda no rekomenda iha dokumentu ida hanaran dokumentu Plataforma asaun feto Timor Leste ba 2025-2029 no rekomendasaun sira nee, hatoo ba linas ministeriu oin oin neebe halo ona divulgasaun iha Munisipal no iha nasional”, Nia esplika
Aleinde divulgasaun iha Munisipais no nasional sai nuudar makina nasional ba assuntu Igualdade Jeneru halo esforsu boot ida aprezenta ona iha Konselhu Ministru no intrega direita ba Primeiru Ministru, atu oinsa halo supervizaun ba iha adoptasaun no rekomendasaun hodi integra iha politika no programa governu nia.
Nia esplika, hahu husi tinan 2000, Feto Timor-Leste halibur hamutuk liu husi Kongresu Feto dahuluk hodi fahe esperiensia, diskuti dezafiu no hakerek visaun kolektivu kona-ba nasaun ida neebe garante Feto Timor-Leste nia moris ho dignidade, livre husi violensia no diskriminasaun, no bele hetan igualdade jeneru. Hahu husi neeba, kongresu feto halao kada tinan lima atu avalia progresu, identifika dezafiu foun no fo rekomendasaun atu kontinua hadia
Iha tinan 2024, Kongresu Feto Daneen (6) hamosu ona Plataforma Asaun Feto ba periodu 2025-2029. Dokumentu ida nee laos deit lista prioridade, maibe sai hanesan roadmap ida hodi orienta dezenvolvimentu nasaun neebe inkluzivu no sustentavel. Alina ho Planu Dezenvolvimentu Nasional, rekomendasaun CEDAW, Plataforma Aksaun Pekin, Planu Asaun Nasional kontra Violensia Baziea ba Jeneru, Planu Asaun Nasional 1325 kona-ba Feto, Pas no Seguransa, Deklarasaun Maubisse, Planu Asaun Nasional Direitu Labarik no Planu Asaun Nasional ba Ema ho Defisiensia no dokumentus politika sira fo direksaun klaru ba prioridade nasional. maibe sai sentru iha politika, programa, orsamentu sira. Nia garante katak igualdade jeneru no empoderamentu feto laos asuntu importante.
Iha fatin hanesan, Sekretaria Estadu ba Igualdade SEI, Elvina Sousa Carvalho hatutan, orgulhu mai partisipa iha programa divulgasaun platarforma asaun feto neebe entrega ona husi Rede Feto ba Sekretaria Estadu ba Igualdade nia rejultadu husi kongresu,,nomos rezulusaun neebe mak halo iha kongresu feto iha tinan kotuk.
“Ohin Sekretariu Igualidade ho Orrguillu partisipa iha programa divulgasaun plataforma asaun feto neebe Ita bo’ot sira hatene entrega tiha ona husi rede Feto ba Sekretariu estadu Igualidade ho rezultadu husi kongresu feto iha tinan Hira ba kotuk”, dehan Albina
Albina esklarese, sekretariu Igualidade iha papel importante hodi asegura implementasi husi rekomendasaun, no mos rezolusaun sira ne’ebe mak kongresista Sira hato’o ba SEI, atu linas ministeriais Sira bele tau seridade la Lian feto no labarik feto Sira.
“Primeira vez Sekretariu estadu Igualidade lori rezultadu rezolusaun neebe mak no lori plataforma asaun feto ne’e, ba halo aprezentasaun iha konsellu Ministru, no entrega diretamente ba Ministru implementador Sira no mos ba primeru Ministru”, Nia hakotu.









