Reportajen Silvino Freitas
Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (DSIKN) detekta no halo aprensaun ba osan falsu millaun 4 dolares Amerikanu kaixa 6 ho notas $100 hotu iha armajen iha loja Xineza nian iha Bidau Masaur, tanba nee PNTL sei koordena ho alfandega atu detekta numeiru importasaun neebe sira foti no koordena mos ho banku sentral atu identifika osan nia kores.
Suprentidente xefe Joao Belo dos Reis dehan, atividade nee sira halo monitorizasaun tracking kleur ona fulan rua liu on aba ema neebe sira deskonfia wainhira sira detekta sirkulasaun osan faslu iha loja balun iha area komoro nian neebe komunidade sira relata no sira halo prosesu ba ministeriu publiku neebe sira hetan ona delegasaun kompetensia nunee sira ezekuta ona, nunee antes nee sira iha ona informasaun hodi halo intervensaun ba armajen boot ida iha bidau masau neebe detekta katak nunee identifika duni obejtu neebe deskonfia ona.
“faktus hotu neebe relasiona ho krime neebe akontese ita detekta osan falsu kaixa neen neebe sira koloka hela iha kotak balun iha neeba, husi nee ita halo kapturasaun temporaria ho montante $4 miloes mak iha neeba, sasan sira nee ita lori mai kuartel jeral ekipa FORENSIK hamutuk ho ofisial husi ministeriu publiku nian halo kontajen dadauk ba montante hira maka iha laran loloos depois aban ka bairua hau sei publika fila fali wainhira ami hetan dadus kompletu” dehan Suprentidente xefe Joao Belo dos Reis lihusi konferensia imprensa iha Kuartel Jeral PNTL Kaikoli, (15/04).
Joao Belo dehan tan, nunee hafoin detekta osan falsu iha loraik Primeiru Ministru Xanana Gusmao halo kedas vizita iha Kuartel Jeral hodi fo oriensaun atu kontinua halo operasaun sira tanba nee nia apela ba komunidade sira karik detekta osan neebe deskonfia osan falsu komunika lalais polisia atu bele halo intervensaun hodi buka tuir autor neebe foti inisiativa halo asaun krime refere, tanba nee parte polisia sei koordena ho alfandenga atu detekta numeiru importasaun neebe sira tau iha neeba atu identifika osan sira nee mai husi neebe no tama orbaira nunee mos sei koordena ho banku sentral atu bele identifika osan nia kores no flasifika oinsa no sei husu apoiu mos parseiru internasional sira atu teknikamente haree.
“depois simu informasaun husi populasaun sira neebe sai vitima ba osan iha fulan rua liu ba ita aprezenta kedas ba banku sentral hodi halo ezaminasaun iha neeba halo koparasaun hatama mesin depois ita hatene katak nee osan falsu husi neeba, nee laos lavajen dineiru maibe flasifikasaun notas” dehan suprentidente Joao Belo.
Nia dehan tan, evidensia sira neebe hetan iha fatin aprensaun maka numeiru neebe marka iha kaixa kaixa kiik sira neebe sira uza hodi asegura osan iha neeba, nunee dadaun iha sidadaun nain hat mak parte polisia foti hodi halo identifikasaun no karik iha seluk tan mak sira sei buka no sidadaun sira neebe ema estranjeiru husi Xina, nunee servisu investigasaun kriminal sei nafatin hamutuk ho servisu nasional intelejensia hodi buka tuir autor sira neebe deskonfia involve iha kazu osan falsu tantu husi osan besi no tahan.
“$4000,000 mak ohin ita foti nee antes nee ita mos foti $4000 husi supermekadu balun iha bidau nian, husi nee maka ita halo tracking ohin dadersan tama too iha neeba osan sira nee moeda falsu hotu ho tahan $100 hotu” konklui Joao Belo.









