Reportajem David da Costa
Autoridade Protesaun Sivil (APC) kolabora hamutuk Progama Nasoens Unidas ba Dezenviolvimentu (UNDP), liu husi projeitu Green Climate Fund (GCF) Safeguarding Rural Cmmunities and their Physical Assets From Cimate Induced Disasters in Timor-Leste, Gabainete Naoens Unidas ba Redusaun Risku Dezastre (UNDRR), no Organizasaun Nasaun Unida ba Labarik (UNESCO) realiza workshop kona-ba komunikasaun Impaktu dezastre no sensibilizasaun publika ba jornalsita sira tanba papel jornalsita sira importante tebes oinsá transforma dadus kompleksu kona-ba lakon no estragus ba informasaun ne’ebé simples.
Xefe Komunikasaun Autridade protesaun Sivil (XK-APS), Genoveva Fernades Almeda, hateten, Workshop ida ne’e ho bojetivu atu haforsa koinesimentu profisional sira komunikasaun no jornalista sira atu halo komunikasaun ne’ebe efikaz no impaktu husi dezastre no dadus kona-ba lakon no estragus, eventu ida ne’e mos sei tulun atu kria kultura media ne’ebe konsiente ba risku, esensial tebes ba transparansia iha jestaun dezastre no rekuperasaun
“Ami agradese ba parseiru internasional UNDP ne’ebe maka kria workshop ohin, tanba workshop ida ne’e importante tebes atu media ho parte governu kolabora hamutuk atu nune’e bele kria rede ida atu informasaun ne’ebe maka fó sai iha publiku ne’e sai ida deit no evita informasaun ne’ebe maka falsu,” dehan Xefe Komunikasaun Autridade protesaun Sivil, Genoveva Fernades Almeda, iha Otél Novu Turismu Lesidere, Sexta 21/11.
Project Manager Fundus Klimatika, Progama Nasoens Unidas ba Dezenviolvimentu (UNDP), Firuz Ibragimov, haktuir, formasaun ida ne’e importante tebes ba jornalista sira atu aprende kona-ba intrepeta dadus ruma husi dezastre nian, tanba ne’e tenke fó kompeténsia básika no avansadu ba jornalista atu relata dezastre tuir padraun internasionál.
Tanba ne’e jornalista sira tenke hatene dadus tuir seksu, idade no defisiénsia tenke sai base atu hadia preparasaun no resposta ba dezastre. Tanba Iha Timor-Leste, feto, juventude, katuas no ema ho defisiénsia hela iha risku boot liu bainhira dezastre mosu, maibé iha esperiénsia sira ne’ebe iha seidauk representa de’it iha relatóriu ofisiál ka narativu media.
Ho ida ne’e Formasaun ida ne’e fó énfase atu jornalista aprende interpreta dadus dezastre sira hanesan, inundasaun afeta suku tomak, maibé feto mak presiza sai naruk ba abrigu, jovens lakon oportunidade eskola bainhira ezistensia transpor inundasaun no ema ho defisiénsia enfrenta aesu difisíl ba distribuisaun ajuda.
Nune’e mos Koordenadora Programa, Organizasaun Nasaun Unida ba Labarik (UNESCO), Adelina Lourdes, mos hateten, jornalista sira atu kontinua servisu ho fiável, liu-liu iha tempu dezastre, atu fó sai informasaun loos no pontual bele fó diferensa entre kalma, entre desesperu ka dignidade, liu-liu ba ema vulnerável ka marginalizadu sira kona-ba dereitu ba informasaun no liberdade espressaun la’ós ideal abstratu, maibé’direitu fundamentál ne’ebé salva moris, reduz sufrimentu.
Tanba ne’e UNESCO parseria ho AJTL sei kontinua fó formasaun ba media no jornalsita sira para iha kapasidade atu kontra misinformation no disinformation kona-ba mudansa klima, no sustenta media no informsaun literasia iha komunidade.
Entertantu Reprezentante United Nations Office for Disaster Risk Reduction (UNDRR), Cirilo de Jesus Lobo Baptista, mos hatete, jornalista sira atu haree profisaun jornalizmu hanesan misaun ida atu informa, proteje no harii esperansa, no atu kontinua hamutuk hodia reziliénsia dezenvolvimentu iha Timor-Leste, ne’e la’ós ba eventu naturál de’it, maibé akontese tanba vulnerabilidade no falta preparasaun adekuadu iha komunidade. Inundasaun, rai-nakdoko no anin-fuik mak faktór naturál. Maibé dezastre akontese tanba ema vulnerável. Ida ne’e hatudu katak dezenvolvimentu reziliente bele prevene husi lakon moris no estragus
Tanba ne’e media iha papél fundamental iha momentu antes, durante no depois akontoese dezastre. Tanba bainhira dezastre akontese, ema presiza informasaun ne’ebé klaru, loloos, transparente no lalais. Media mak liña moris ne’ebé liga komunidade ho autoridade sira hotu. No jornalista sira iha kbiit atu eduka komunidade kona-ba risku, hodi hamenus impaktu dezastre molok akontese.
Treinamentu ne’e fó oportunidade ba jornalista atu aprende oinsá transforma dadus kompleksu kona-ba lakon no estragus ba informasaun ne’ebé simples, transparente no hanesan referénsia ba foti dezisaun.
“Ita presiza jornalista sira ne’ebé kapás atu konta istória klaru. Bainhira ita tama iha dezastre ruma, ita ajuda lider sira foti desizaun di’ak no komunidade sira nia ezijensia ne’e hetan asaun husi governu no organizasaun sira,” nia hateten.
Tanba ne’e jornalista sira atu haree profisaun jornalizmu hanesan misaun ida atu informa, proteje no harii esperansa, no atu kontinua hamutuk hodi hadia reziliénsia dezenvolvimentu iha Timor-Leste.









