Reportajen David da Costa Gusmao
Reprezentante Diretór Jerál Prestasaun da Saúde, Ministériu Saúde, Dr. Nilton do Carmo hatete kona-ba fuma husi dados tinan 2014 hatudu katak mane barak fuma to’o 70%, ho idade joven hotu mak fuma. Haree fali iha tinan 2019 ne’ebé peskiza global halo iha klínika Timor-Leste hotu hatudu katak idade husi 13 to’o 15 ne’e iha 31% mak hahú ona fuma.
“Situasaun ida ne’e sai pior kuandu ita fuma sempre mosu moras la hada’et iha ita nia isin, hanesan ita iha komorbilidade iha ita nia isin, se karik ita labele prevene, mak ne’e sai hanesan kontribuisaun no tabaku sai risku ba kontribuisaun atu sai komplikadu ba ita nia saude rasik,” dehan Nilton bainhira halo lansamentu ba hapara fuma iha klínika Farmoza, Tersa 19/10.
Fuma tabaku iha Timor la ses husi realidade ida ne’e no dados husi Banku Mundiál kategoria ema kiak iha Timor-Leste hamutuk 42%, prevenlejia uza tabaku ne’ebe aas kontribui atu empiora ema nia saude no ekonomia familar.
“Ho razaun hirak ne’e MS, tempu barak ona planeia atu estabelese servisu atu hapara fuma iha facilidade saúde hodi bele reduz uza tabaku, nune’e bele redus mós iha saúde no sósiu ekonómiku ba ita nia populasaun,” nia dehan.
MS iha ona fasilidade atu hahú servisu hapara fuma, ba fase da-uluk diresaun nasionál kontrolu doensa liu husi departamentu kontrola de doensa naun kontajiozu prepara ona kondisaun atu implementa serviau hapara fuma iha sentru saude sira, maibé sei hahú iha Sentru Saúde Formoza.
“Serbisu ne’ebé MS sei oferese ba populasaun atu hapara fuma mak, ita sei halo servisu akonsellamentu no apoiu psikolójika atu valór ema nia hanoin atu hapara fuma, halo konsulta ba moras la hada’et, ema ne’ebé fuma sei hetan valor ba sira nia estadu liu-liu ba moras la hada’et, nune’e bele halo diagnóstiku sedu no halo tratamentu ba sira nia saúde. Ita mós halo tratamentu nikotina no terapia atu hakotu dependénsia ba iha uza tabaku, ita sei servisu hapara fuma sei fornese terapia ida ne’e atu bele kompleta sira nia tratamentu,” nia esplika.









