Reportajen David da Costa Gusmao
Governu Timor-Leste liuhusi Vise Primeiru Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, asina ona nota intendimentu ho Estadus Unidus Amérika (EUA), liuhusi Embaixaida iha Timor-Leste, hodi halo rehabilitasaun ba aeroportu Internasionál iha Munisípiu Baucau.
Ministru ba Planu no Ordenamentu (MPO), Jose Reis hatete hosi asinatura nota entendimentu ne’e, foka ba asuntu kooperasaun bilateral no mós halo reabilitasaun Aeroporto Baucau no mós apoiu poténsial ba seitór aviasaun sivil iha Timor-Leste.
“Ho memorandu rua nee, Timor-Leste ho Estadu Unidus Amérika sei foti medidas atu bele hahú projetu rehabilitasaun konjunta aeroportu Baucau, no mós atu hahú diskusaun entre parte rua konaba apoiu potensial ba seitor aviasaun sivil Timor-Leste nian, ne’ebé sei bele ajuda dezenvolve programa atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no diversifikadu ba área aviasaun sivil”, dehan MPO, José Reis, iha serimónia assina akordu iha Edifísiu Ministériu ba Planu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Fatuhada, segunda 28/06.
Nia haktuir projetu rehabilitasaun konjunga ba aeroportu Baucau, nu’udar objetivu másimu atu halao edifikasaun ba kapasidade sira iha diversifikasaun ekonómia nian neebé oras nee dadaun sai frazíl liu tanba Pandemia COVID-19, no sai mós pilár importante no fundamentál ida tan ekonómia nasional, hanesan defeza ho segurans ba rekursu ekonómiku sira.
Embaixadór Estadus Unidus Amérika (EUA), iha Timor-Leste , Kevin Blackstone hatutan, liuhusi negosiasaun ne’ebé naruk, maibé ohin Estadus Unidus Amérika, responde ona pedidu husi governu Timor-Leste hodi selebra akordu intendimentu ida ne’e, atu bele avansa ona hodi halo rehabilitasaun Aerodromo Baukau.
“Ha’u hakarak atu reforsa tan, saida nak ohin Vise Primeiru Ministru koalia, projetu ida ne’e, maske finansia bazeia ba akordu bilateral iha área militár seguransa ne’ebé Estadus Unidus ho Timor-Leste iha, maibé bainhira hala’o, sei fó mós benefísiu ekonómiku ba timor-leste”, dehan Embaixadór EUA, Kevin Blackstone.
Nia haktuir, EUA mós sei fornese mós aviaun ida kompletu ho nia dispozitivu vizilánsia nian atu nune’e, bele utiliza ba halo patrullamentu Aéreo ba domíniu marítimu Timor-Leste nian hodi identifika ema sira ne’ebé halo peska ilegál iha tasi.
Nia dehan, Prosesu konstrusaun ba obra ne’e sei hala’o iha fulan Outubru mai, tuir faze, Maibe sei hahú ho survei iha fulan tuir mai, molok hahú konstrusaun. Apoiu ida ne’e inklui dezenvolvimentu komponente Aéreo F-FDTL nian no konstrusaun eskala ki’ik hodi hadi’a seguransa no kapasidade armazenamentu aeroporto Baucau.
“Projetu ida ne’e inklui doasaun aviaun Cessna 206 ida fábrika iha Estadus Unidus, instalasaun ba bareira (lutu) siguransa, konstrusaun armazen ba ekipamentu no ekipamentu Amérika nian ho kualidade a’as hanesan kareta tula kombustivel, kareta bombeirus, forklift, kamioneta rua Ford F-350, kareta hamos pista no veíkulu apoiu seluk ba siguransa ekipamentu aeroportu nian. Aviaun ne’e sei inklui ho kámera ho teknolojia avansadu atu F-FDTL utiliza ba observa Timor-Leste nia área marítima inklui hodi responde ba dezastre naturais”, hateten nia.
Projetu ne’e, finansia husi Ministériu Defeza Estadus Unidus ho alokasaun orsamentu millaun $10.6 hodi hadi’ak kapasidade TL nian iha área seguransa, asisténsia umanitária no operasaun sira ba dezastre naturais hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia ida ne’ebé reziliente no diversifikada.









